Esileht » Uudis » Tegu »

Ajalootahvel Martin Lutheri mälestussamba asukohale

21.06.2010 | | Rubriik: Tegu

Martin Lutheri ausammas, pildistatud õpetaja Köögardali poolt 1923. aastal. ReproKeila lähedal Kumna külas avatakse mälestustahvel kohas, kus varem seisis ausammas.
25. juunil tähistab luterlik kirik ühe oma alusteksti – Augsburgi usutunnistuse – 480. aastapäeva. Sel puhul toimub pühapäeval, 27. juunil kell 11 pidulik jumalateenistus Keila Miikaeli kirikus, jutlustab Valga praost Vallo Ehasalu.
Jumalateenistuse lõppedes suundutakse Keila lähedal Kumna külas asunud Martin Lutheri mälestussamba asukohale, kus avatakse tahvel samba ajaloost. Seejärel ootab osavõtjaid ilusa ilma korral kohvilaud Miikaeli koguduse vana pastoraadihoone juures.
Eestis ainsa omataolise Lutheri mälestussamba püstitas 1862. aastal Kumna mõisnik Georg von Meyendorff. Samba autoriks oli rahvusvaheliselt tunnustatud skulptor Peter Coldt von Jürgensburg. 1949. aastal teisaldati kuju nõukogude võimu käsul ning sulatati väidetavalt ümber Stalini kujuks.
2009. aasta augustis toimus Tutermaa Külaseltsi ja Keila Miikaeli koguduse eestvedamisel mälestussamba asupaigal talgupäev, mille käigus eemaldati pealekasvanud võsa ning toodi esile samba vundament. Järgnevatel ümarlaudadel tekkis idee tähistada mälestussamba koht vastavasisulise ajalootahvliga. Seni tehtud tööde peamiseks toetajaks on olnud Harku vald ja Keila linn.
Ajalootahvli kujundas skulptor Mati Karmini idee järgi metallikunstnik Tauro Pungas. Tahvli valmistab sepp Ago Peterson.
Martin Luther (1483 – 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise.
Marek Roots

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)