Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ajaloo lahtised lehed

17.02.2021 | | Rubriik: Kultuurielu
Kadrina raamatukogus on näitus kirikuraamatute vahelt leitud lehtedest. Meelis-Lauri Erikson.

Austusest möödaniku vastu pani õpetaja Meelis-Lauri Erikson Kadrina koguduse kirikuraamatute vahelt leitud paberilehtedest kokku näituse, mis on huvilistele vaadata Kadrina valla raamatukogus.

„Igasugu suuremad-väiksemad paberilehed sõnumite, märkmete, nimedega, aga ka ametlikumad tekstid, kirjad …,“ loetleb Meelis-Lauri Erikson. Kadrina õpetajana on ta kantseleis asuvaid kirikuraamatuid ikka sirvinud. Ka neid, mis pärit eelmise sajandi esikümnenditest. Endalegi ootamatult on need sedelid, mis juhuslikult või hoopis tahtlikult pandud kirikuraamatute vahele, teda kõnetanud ja pannud endasse suhtuma teatud respektiga. 

„Küllap on need ka kirikuõpetajatele enne mind huvi pakkunud. Mitte ainult huvi, vaid näib, et neisse on lugupidavalt suhtutud. Neid on loetud ja siis tagasi raamatu vahele pandud, ei ole ära visatud,“ räägib Meelis-Lauri, tunnistades, et aastate jooksul on tema huvi süvenenud. „Mingil hetkel hakkasin kohe nagu otsima ja selle mõttega raamatuid lappama,“ sõnab Erikson ja lisab, et nii see mõte ka sündis, et võib-olla võiks sellest varjatud materjalist laiematki avalikkust näitusega teavitada.

„Taolistel paberitel on omadus muutuda reliikviaks. Nende sisusse süüvides võib hakata aimama paberi taga olevat lugu. Võib hakata aimama nende inimeste eluseiku, mida üks või teine infokild kannab ja väljendab,“ mõtiskleb Erikson, lisades: „Need on otsekui tillukesed tunnismärgid kunagi olnud aegadest ja elatud eludest, mida pole kunagi koondatud ühiste kaante vahele ega kinnitatud mineviku laiemasse pilti.“ 

Kadrina valla raamatukogu saali on riputatud pesunöörid ja omamoodi kuivama riputatud pesuna mõjuvad ka need kiletaskuti nöörile kinnitatud lahtised lehed. Lehed on loetavad mõlemalt küljelt, mida Erikson nimetab teadlikuks valikuks: „See kannab kontseptsiooni, et tegemist on lahtiste lehtedega, mis ei ole kunagi kuskile kinnitatud.“ 

Kirikuõpetajatelt ja kirikuõpetajatele. Keegi soovib saada ristimistähte. Teisel lehel on rida nimesid – täna on võimatu mõista, mis on nende taga, aga omal ajal oli seos küllap ilmne. Siis on saksakeelne teade, mis pärineb ilmselt Saksa okupatsiooni ajast. Vanim sedel on 1931. aastast, aga enamik pabereid on dateerimata. Napis sõnastuses tekstidel oli omas ajas kanda suur roll anda edasi oluline sõnum. Seda mõistes on nad väärt säilitamist.

Liina Raudvassar

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)