Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Aivar Sõerdi oreliõpingud – püsivus viib sihile

03.12.2014 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Kauaaegne sõber Jüri Ehasalu (vasakul) oli see, kes viis Aivar Sõerdi (paremal) kokku tema õpetaja Andres Uiboga (keskel). Tiiu Pikkur

Riigikogu liige Aivar Sõerd tähistas 50. sünnipäeva 22. novembril orelikontserdiga Tallinna Niguliste kirikus.

Kontserdil kõlasid Buxtehude, J. S. Bachi, C. Francki ja F. Schu­berti helitööd. Juubilar õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppe III kursusel prof Andres Uibo oreliklassis ja on Nõmme Lunastaja kirikus olnud kaks aastat organistiks, selle eest tasu küsimata.

Mis tõi ühe poliitiku ja riigiametniku oreli juurde?
Aivar Sõerd: Vastates küsimusele, mis tõi mind oreli ja orelimuusika juurde, ei oskagi anda seletust. Ju see lihtsalt pidi nii olema. Peres muusikaga eriti ei tegeldud, küll aga sain varases koolieas asuda õppima Võru muusikakooli klaveri erialale. Peale klaveri õppimise oli kooliajal ka muid huvisid ja pianistiks saamise mõtet ei tekkinud.
Küll aga tekitas orelimuusika kuulamine erilise elamuse, oli see siis muusikakooli literatuuritunnis või kirikus, kuhu nendel aegadel oli nõukogude noortel minek keelatud, aga omal käel ja keelust hoolimata sattusin sinna vahel. Tollal ilmus ka Hugo Lepnurme initsiatiivil plaadisari «Eesti orelid» ja need olid mul kõik olemas. Igal juhul muusikakooli viimastes klassides oli eelistus selgelt välja kujunenud.
Tänu sellele, et muusikakooli viimases klassis sattus mulle klaveri asendusõpetajaks Võrus tegutsenud helilooja ja Katariina kiriku organist Paul Elken, õnnestus mul kokku puutuda ka päris kirikuoreliga. Pärast muusikakooli lõpetamist tekkis võimalus ka tema juures eraviisiliselt paar aastat orelimängu õppida. See oli siis eelmise sajandi seitsmekümnendate lõpul, kaheksakümnendate algul.
Pärast pikaajalist eemalolekut muusikaga tegelemisest tegin 2012. aastal sisseastumiseksamid ja asusin õppima Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Selline mõte ja ettevõtmine sündis suuresti pärast kohtumist Andresega ühel tema kontserdil.

Kas orelimängu õppimine on raske?
Orel on loomulikult väga keeruline instrument ja mänguoskuse omandamiseks on vaja aastaid süsteemset pühendumist. Õpingute edenemine akadeemias ei tule sugugi lihtsalt, tavapärases hariduskäigus on muusikakeskkooli aste puudu ja muusikakoolis polnud harmooniakursust. Klassikalise harmoonia omandamisega tuli alustada üsna algusest.
Otsus kõrgkooliõpingute kasuks on andnud palju juurde. Peale oreli eriala annavad seal pakutavad üldained hoopis laiema konteksti, aitavad mõista seda ajastut ja keskkonda, kus suured heliloojad oma surematud teosed lõid.
Lisaks mänguoskusele on vaja tunda erinevate muusikastiilide ja ajastute arengut, on vaja teada ja mõista, kuidas erinevate heliloojate helikeel kujunes ja kuidas eelnevate heliloojate looming on seda mõjutanud.

Mida orelimäng teile annab ja kuhu loodate jõuda?
Ma ei oska vastata küsimusele, kuhu tahan orelimängu alal jõuda. Suurte heliloojate ja meistrite loomingust on veel väga palju avastamist. Need teosed, mis on seni omandatud, on ju väga väike osa suurest ja hindamatu väärtusega muusikapärandist.
Barokiajastu suurte meistrite teosed kõlavad ka tänapäeval värskendavalt ja vaimu rikastavalt. Romantilise ajastu heliloojatest on suurem huvi Cesar Francki, aga ka paljude teiste heliloojate loomingu vastu. Suure panuse orelimuusikasse on andnud ka eesti heliloojad.
Loomulikult on mul hea meel sellegi üle, et saan anda omapoolse panuse kirikule, osaledes juba kolmandat aastat organistina Nõmme Lunastaja kirikus teenistustel.
Tiiu Pikkur

Aivar Sõerd
Sündinud 22.11.1964 Haapsalus
Haridus: Võru I keskkool, Tartu ülikool (rahandus ja krediit, 1990)
Maksuameti peadirektori asetäitja 1996–1999, peadirektor 1999–2003
Rahandusminister 2005–2007
Riigikogu liige alates 2011
Valgetähe IV klassi teenetemärk 2003
Kolme poja isa

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)