Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Aitab usus kasvada

10.03.2004 | | Rubriik: Kirikuelu, Teoloogilist

Usu põhiküsimusi käsitlev seminar «Reis usumaale» kestis Tartu Pauluse kirikus jaanuari keskpaigast veebruari esimese neljapäevani. Nelja nädala jooksul käidi koos kaheksa korda.
Selle uskuäratava 7 vihikust koosneva materjali on kokku pannud dr Burghard Krause Saksamaalt Düsseldorfist. Seminari «Reis usumaale» nii-öelda maaletoojad on Michael Schümers ja Merike Schümers-Paas Saksamaalt.
2000 aastat on Jeesuse Kristuse järgijad püüdnud kaasinimesteni viia ristiusu fenomeni, tõsiasja, et Jumal kutsub iga inimest enda juurde. Tihti jääb ristisõnumi kuulutus kaasaegsele kuulajale arusaamatuks. Selles seminaris püütakse rääkida meile mõistetaval keele- ja mõttetasandil, mõjutada südant ja mõistust.
Vihikutest leiab näiteks järgnevad alapealkirjad: elu mõte, usaldamatus Jumala suhtes, taevas maa peal, kuidas saada ja jääda kristlaseks jne.
Seminari juhtisid abiõpetaja Annika Sipos ja koguduse töötegijad Elo Süld, Õilme Teras ja Merle Aruoja, ja tegid seda hästi. Isiklikult kogesin ajuti teatud ülendust ja kirkusetunnet.
Olime jaotatud kuude laudkonda-vestlusringi, igas kuni kümmekond inimest. Seminari lõpus vastasid osavõtjad anonüümselt väikesele küsimustikule.
Usaldada Jumalat
Siinkohal lühike kokkuvõte osavõtjate vastustest.
Kuidas sa seminarile sattusid?
Õpetaja Joel Luhamets kutsus; jumalateenistusel kantslist öeldi; mulle saadeti koju kutse-voldik; kutsus seminari korraldaja, sõber, sugulane.
Mis sind seminaril on kõnetanud?
Seminaril osalenud kinnitasid, et kogetu kõnetas neid praktiliselt iga kord, toetas osadus ja usk kasvas teistega jagamisel, paljud asjad võtsid selgema kuju, saadi uut palvejõudu.
Eriti läksid südamesse usutakistuste ja inimese hingehaavade probleem. Üks kuulaja ütles, et VII vihikus äratoodud Iiri reisiõnnistus 4. sajandist on kõik toimunud tema ja tema lähedaste suhtes. Lahendust on leidnud väga keerulised olukorrad, tuntakse heameel, et saadi vundament igale eluküsimusele ja mõtetele, mis päeva jooksul üles kerkisid.
Ei osanud oodata, et paljuloetud lugu kadunud pojast võib taas uue nurga alt avaneda, kirjutas üks naine. Teine lisas, et talle meeldis kujund, milles vajadust Jumala järele võrreldakse näljaga ja vajadusega leiva järele. «Mõistsin, kui vahel eksingi, armastab Jumal mind endiselt – kui mina Temasse usun ja Teda usaldan.» Tõdeti, et seotus Jeesusega on usu elutingimus ja kirjeldati seotust taevatrepiga: «Inimene igatseb Jumala järele ja tahab ise redelit pidi taevasse ronida; redeli pulgad on inimese enda heateod, moraal jne, aga siis ilmneb, et Jumal igatseb meie järele ja tuleb meie juurde alla. Meil inimestel on vaja vaid see kink usus vastu võtta – nii saamegi Jumala lasteks.» Süvenes veendumus, et usku on vaja treenida.
Annab uusi sõpru
Kas oled leidnud endale uusi sõpru, mõttekaaslasi?
Seminaril osalenud leidsid inimesi, kellega tahaksid sõbraks saada ja edaspidigi kohtuda; huvitavaid inimesi – nii neid, kes olid juba Jumala leidnud, kui ka neid, kes alles otsivad ja kõhklevad. Keegi nentis: «Vara veel öelda, sest sõpruse kujunemiseks läheb rohkem aega.»
Üks end vaikse loomuga inimeseks pidav naine kirjutas, et otsustasid kolme noorema lauanaabriga liituda mõne piibliringiga: «Ootan seda juba pikisilmi.»
Mida võiks sinu arvates tulevastel kursustel teisiti teha?
Leiti, et üldjuhul oli kõik hästi, aga «võiks olla kirikuõpetajate või töötegijate ja koguduseliikmete isiklikke tunnistusi, sest see puudutab tugevasti inimesi». Seminari vihikud vajanuksid keelelist korrektuuri. Sooviti, et tunnid alanuksid ja lõppenuksid palvega ning materjalid oleks võinud kätte jagada eelmisel tunnil.
Sooviti, et taolisi kursusi võiks olla mitu korda aastas ning käibel «Reis usumaale» eestimaine variant või lühendatud variant eraldi sihtgruppidele, et kursus võiks olla sissejuhatuseks enne leerikursust.
Ülikoolis ja mujalgi palju intensiivsemalt materjale läbi töötama harjunud inimene pidas seminari tempot liiga aeglaseks: «Mitmed küsimused tehakse liigselt «puust ja punaseks».»
Kas oled rääkinud seminarist «Reis usumaale» teiste inimestega?
Osalenud kinnitasid, et on oma kogemusi jaganud vanaemaga, sõpradega, oma perega, töökaaslastega, tuttavatega, kellega koos bussis sõidab, mehega, oma lastega.
Teised ei ole seda vajalikuks pidanud, kuna «lähedased on niigi mures, et olen liialt usule pühendunud».
Mõtted kogus kokku seminarist osavõtnu
Lea Raichmann

Reis usumaale
• Täiskasvanukoolitus, mis pakub piiratud aja vältel võimaluse tutvustada kristliku usu põhielemente tänapäevasel moel. Suunatud inimestele, kes teavad usust vähe või suhtuvad sellesse kriitiliselt; aga ka neile, kes otsivad usule kinnitust.
• Saanud alguse Saksamaa evangeelses kirikus, kus reisi korraldatakse juba 10 aastat.
• Eestis on seminari tehtud alates 2002. aastast enam kui kümnes EELK koguduses. Korraldajad on Michael Schümers ja Merike Schümers-Paas.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)