Esileht » Uudis » Uudised »

AINULT ÜKS KÜSIMUS

12.12.2007 | | Rubriik: Uudised

Kas eestlased vajavad eestikeelset Koraani?
Kalle Kasemaa, Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi prof, dr: Ausalt tunnistades pole Koraani eesti rahvale tõesti vaja. Nähtavasti Harry Potterist täiesti piisab. Pealegi ei maksa unustada, et Koraan on Koraan ehk Jumala kõne ainult araabia keeles, selles klassikalises araabia keeles, mille eriliselt peen stiil ja lugemise kõlaline muusika läheb absoluutselt iga tõlke puhul kaduma.
Ükski islami usukeskus ei nõustuks väitega, et see on tõlgitud, tegu on ikkagi kaudse edasi andmisega. Niisiis on ta igal juhul ümberjutustus, mis annab vaid aimu, millest Koraanis on juttu.
Iga eestlane, kes tunnistab islamit, hakkab Koraani nagunii õppima, retsiteerima või lugema araabiakeelsena. Näiteks tatarlased, kes juba mõnisada aastat Eestis elavad, kõneldes ise vene või eesti keelt, loevad matustel peast sobivaid kohti Koraanist araabia keeles.
Kolm olulist momenti selle raamatu ilmumise õigustuseks siiski võiks nimetada.
1. Austus tõlkija vastu. Haljand Udam pühendas sellele tööle nii palju aastaid oma elust ja jõudis lõpuks enne surma selle valmis, seega võiks tema auks teos ikkagi kirjastusest välja tulla.
2. Soov olla nii nagu «mujal maailmas». Arvestades eestlaste kommet end lakkamatult teiste rahvastega mõõta, annab see eestlaste endi silmis ühe punkti kindlasti juurde. Sest Koraan on ju olemas soomlastel, rootslastel, taanlastel, brittidest, prantslastest ja itaallastest rääkimata. Nii et nüüd on eestlastel ka.
3. Vähestele kirjandushuvilistele, kes araabia keeles ei loe, on ta tutvustavaks sissejuhatuseks.

3 Kommentaari artiklile “AINULT ÜKS KÜSIMUS”

  1. kobras ütles:

    Väga paljud kristlased ootavad kannatamatult eestikeelse Koraani ilmumist, soovides end kurssi viia islami usu alustega. Minu meelest võib seda ainult tervitada.

  2. Koraani lugenu ütles:

    Koraani saab tõepoolest pühakirjaks pidada ainult siis kui seda retsiteerida araabia keeles, sest kui süveneda sisu loogikasse, siis tõusevad ihukarvad püsti. Otsetõlgenduses annab koraan licence to kill kõikide inimeste suhtes, kes selle lugejale tunduvad uskumatutena. Kriteeriumid usu ja uskumatuse kohta on ülimalt subjektiivsed (arvestades tõsiasjaga, et ükski neeger ei ole sedavõrd rassist, et ta iseennast Klu klux klani põhimõtete kohaselt ära tapab)mistõttu iga lugeja identifitseerib end usklikega ja oma vaenlasi vastavalt uskumatutega. Koraan koosneb ca 70% ajupesust – ära ole uskumatu, sest uskumatud saavad karistada, ole usklik, sest usklikke ootavad haljad aasad kus ojad voolavad. Siis on veel piiblist tuntud materjali, mida Muhamed on kuulnud ilmselt kusagil lõkke ääres (Mooses elas enne Abrahami ja Kolmainsus on Jumal, Jeesus ja Maarja – mille vastu siis hirmsasti võideldakse) ja seadused mis on veel primitiivsemad kui Ur Nammu ja Hammurabi koodeksites. Koraani võib tõesti amuletina kaelas kanda või retsiteerida tundmatus keeles aga teadmine, millest seal räägitakse rikub tuju. Kui mõistus on argumendina kõrvale heidetud, mis kriteeriumi alusel siis üldse midagi hinnata?

  3. Margot ütles:

    Gl 1:8
    “Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud!”

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)