Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ainulaadsed sammud

07.04.2004 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Elas kord mees, kes ei olnud ristiusuga rahul. Ta tahtis rajada uue religiooni ja läks prantsuse diplomaadi Talleyrand-Perigord’i juurde nõu küsima. Talleyrand vastas: «Kõige targem on, et lased end risti lüüa. Kui sa oled surnud, sind maetakse. Kolmandal päeval tõused surnuist üles. Küll siis inimesed usuvad su sõnu.»
Ristiusk põhineb Jeesuse Kristuse ristisurmal ja ülestõusmisel. Kui Jeesus ei oleks surnuist üles tõusnud, ei oleks meil ristiusku. Apostel Paulus kirjutab korintlastele, et tagajärjed on hirmsad, kui Jeesus ei ole üles tõusnud: kristlaste jutlus ja usk on tühine, kristlased on valetajad, nad on veel patused, kristlasena surnud on hukatuses ja usklikud on kõigist inimestest armetumad.
Jeesusel on eriline roll maailma ajaloos. Piibel õpetab, et Jeesus on olnud olemas juba enne maailma loomist; kogu universum on loodud tema kaudu ja tema jaoks. Jeesus on üks kolmainsa Jumala isik. Ei ole suuremat müsteeriumi kui see, et Jumal sai Jeesuses inimeseks. Jeesus elas täiuslikku elu, ta suri ristil inimkonna eest ja kolmandal päeval tõusis ihulikult surnuist üles. Seepärast me õpetame, et Jeesus on ainulaadne kõikide inimeste hulgas. Tema erineb meist sama palju kui Looja erineb loodust.
Jumal tuli Jeesuses maailma. Jeesus kuulutas, et tema on ainus tee Jumala juurde. Ka jüngrid kuulutasid, et taeva all ei ole antud ühtki muud nime, kelles meid päästetakse (Ap 4:12). Kirik on alati õpetanud sedasama: «Väljaspool kirikut pole pääsemist» ja «Kellel ei ole kirik emana, temal ei või olla Jumal isana.» (Cyprianus)
Meil tuleb kuulutada kogu maailmale, et Jumal on Jeesuses tulnud maailma, ta on surnud ja üles tõusnud, läks üles taevasse ja tuleb ühel päeval tagasi kohut mõistma elavate ja surnute üle. Usk Jeesusesse päästab igavesest hukatusest.
Kirikud kasvavad igal pool mujal peale läänemaade. Euroopas lahkuvad tuhanded inimesed igal nädalal kirikust. Kas see ei tule sellest, et oleme kaotanud sõnumi ainulaadsest Kristusest? Kas see ei tule sellest, et meil endil pole suurt nakatavat rõõmu, mis ärataks inimeste tähelepanu? Oleme kristlusega ära harjunud.
Mu palve on, et Jumal saaks mind äratada vaimsest unest ellu, et tunneksin rõõmu Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest. Mu soov on, et minu enda süda võiks täituda rõõmust ja et ma mitte ainult ei kuulutaks lepitust ja Kristuse ülestõusmist, vaid saaksin sellest ka ise osa.
Suurel Reedel oli rist valmistatud patuse Barabase jaoks. Ta arvas, et mõne tunni pärast peab ta piinarikkalt surema. Barabas lasti aga vabaks ja Jeesus löödi risti. Mina olen kui Barabas. Mina peaksin surema, aga Jeesus suri minu eest. Nüüd on mu patud mulle andeks antud, Jumal on minuga. Ma ei pea kartma elu ega surma, sest Jumala lapse tee viib alati Isa juurde. Kristuse surm ja ülestõusmine vabastab mind elama.
Jumal ei saatnud ainult teadet, et ta armastab meid, vaid tuli ise Jeesuses maailma. Jeesuse esimesed sammud väljaspool hauda kinnitavad, et Jumal ei ole meid hüljanud. Jeesuse esimene samm väljaspool hauda tähendab inimkonnale rohkem kui inimese esimene samm Kuu peal. Meie Päästja elab.
Mika Tuovinen
, misjonär

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)