Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Aidates lugejate mõtted vaimsetele radadele

25.11.2020 | | Rubriik: Kirikuelu, Persoon kaasajast
Vikaarvaimulikuna ei jõua Tiina Janno igal pühapäeval kantslisse jutlust pidama. Seda enam hindas ta võimalust koostada igal nädalal kirikulehes avaldamiseks vaimulikku mõtisklust. Erakogu.

Läbi äsja lõppenud kirikuaasta Eesti Kiriku lugejaid viimase lehekülje vaimuliku mõtiskluse ja sinna juurde kuuluva palvetetekstiga rikastanud õp Tiina Janno tunnistab kirikulehele antud intervjuus, et iganädalane ülesanne arendas teda vaimulikuna.

Milliseks väljakutseks kujunes kirjatöö EK viimasele leheküljele?

Tiina Janno: Kuna mul praegusel eluperioodil ei ole vaja igaks pühapäevaks jutlust teha, võtsin Eesti Kiriku pakkumise rõõmuga vastu. Mõtiskluse formaat oli küll palju lühem ja kirjutada tuli mitte niivõrd pühakirjakohale, vaid päeva teemale, aga see oli siiski väljakutse, mis arendas ja aitas kirjutamisharjumust „soojana“ hoida.

Vaimulikuna on sul suur kogemus jutlusetekstide koostamisel. Kuivõrd erinev seni kogetust oli EK formaat?

Pühapäevade teemad on suhteliselt uus asi, mingis mõttes seab see tugevad raamid ja raske oleks mitu aastat järjest samadele teemadele kirjutada. Pean tunnistama, et minu süda tuksub ikkagi veel vana perikoopide süsteemi rütmis, kuigi ma seda teenistustel enam ei kasuta.

On vaimulikke, kes eelistavad suulisele tekstile kirjalikku ja vastupidi. Milline eelistus on sinul?

Jutluse valmistan alati kirjalikult, aga ei järgi seda sõna-sõnalt, kõneldes muutub mõte kuidagi lakoonilisemaks ja täpsemaks. Olukordades, kus tuleb tingimata peast rääkida, mõtlen mingid põhipunktid enne valmis ja siis kõnelen. Kirikuõpetaja peab oskama nii seda kui teist.

Kellele mõeldes oma tekstid koostasid, keda lugejatena silmas pidasid?

EK lugejaskond on enamasti koguduserahvas, kel eelteadmised olemas. Püüdsin leida ka hingehoidlikku lähenemisnurka ja mitte olla kuivalt õpetuslik.

Kui tihti saad Saarte praostkonna vikaarina ülesande vaimulikuna teenida?

Kord kuus pean jumalateenistust Orissaare koguduses, abistan seal õpetaja Gustav Kutsarit. Lisaks olen pidanud mõned matused. Värskeks ja suureks väljakutseks on hingehoidjatöö Kuressaare haiglas. Olen tänulik praost Anti Toplaanele ja Kuressaare haigla ravijuhile Edward Laanele kutse ja toetuse eest.

Liina Raudvassar 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)