Agenda ja Kirikukäsiraamat

EELK 169 kogudust erinevad üksteisest mitte üksnes arvnäitajate ja geograafilise asukoha poolest, vaid ka pühapäevase jumalateenistuse aluseks oleva korra valikult.

Kui Lõuna-Eesti X koguduse liige satub Põhja-Eesti X kogudusse pühapäevaseks jumalateenistuseks, võib talle selle käigus üht-teist võõristust tekitavaks jääda. Ta peab püüdlikult jälgima kohalike käitumist, et mitte jääde eristuvalt silma. Pahemal juhul kahtleb ta, kas ikka viibib Eesti luterlikus kirikus. Selline erisus jumalateenistuse korras võib aga esile tulla ka ühe linna kahes kirikus. Kas tekkinud olukord on sellele hüpoteetilisele kirikulisele lihtsalt värskendavat uudsust pakkuv või tajub ta kõrvalseisjaks jäämist ning tunneb end häirituna, ei ole üheselt vastatav. Vastus sõltub konkreetsest inimesest ja eelkõige tema isiklikust spiritualiteedist ning ootusest peajumalateenistusele. 

Kas hea või halb 

Küsimus, kas jumalateenistuse vormide paljusus EELKs on pigem kiriku rikkus või viitab puudusele, mida kindlasti muutma peaks, on EELK vaimulike ees peatselt toimuval vaimulike konverentsil. Just sellelt kvoorumilt ootab kirikuvalitsus piiskopliku nõukogu aadressil sisendit, kas ja kuidas jätkata EELK ühtse peajumalateenistuse korraga. 

Fakt on see, et alates 2008. aastast on meie kogudustes paralleelselt kasutusel Agenda (ilmunud esmakordselt 1951. a) ja Kirikukäsiraamat (ilmunud 2009. a). Kogudused ja ka vaimulikud saavad valida, kumba korda eelistada. Reaalsus on aga see, et liturgilise korra paralleelne ja kirikuõiguslikult võrdväärne lubatavus tähendab paljusid erinevaid kombinatsioone ning üleüldist valikute vabadust.

Kirikuvalitsus on nüüd sõnastanud oma nägemusena vajaduse ühtsustada peajumalateenistuse korda selliselt, et loodav kord sisaldaks nii Kirikukäsiraamatut kui Agendat. 

Mille alusel toimub jumalateenistuse korra valik ja millised on ootused edaspidiseks, selle teadasaamiseks pöördus Eesti Kirik praostide poole, kellel oma kirikupiirkonnast kõige parem ülevaade on.

Algas katsekogudustega

Saarte koguduse praost assessor Anti Toplaan selgitab, et tema teenitavad kogudused Kuressaare ja Püha olid liturgilise komisjoni katsekogudused ning nendes katsetati jumalateenistuse uuendusi juba enne kahe korra kasutusele võtmist. „Me ei läinud üle üheselt Kirikukäsiraamatule, vaid koostasime uue jumalateenistuse kava, milles kombineerisime Agenda ja Kirikukäsiraamatu sisu. Minu poolt teenitavad kogudused on oodanud ühtlustavat kokkulepet,“ räägib Toplaan. Tema juhitud praostkonnas on koguduseti kasutusel erinevad variandid, ka kombineeritud variant.

Ka Võru praostkonnas kasutatakse erinevaid kordi. Praost Üllar Salumetsa sõnul lähtub valik konkreetsest vaimulikust: „Kui vaimulik eelistab ühte, siis üldjuhul kogudus tuleb kaasa. Ma ei tea praostkonnas vastupidist näidet. See on koguduse ja vaimuliku läbirääkimiste koht.“ Näiteks nimetab ta Vastseliina kogudust, kus eelmise õpetaja Toivo Hollo ajal toimusid teenistused Agenda järgi, aga tänase pastor loci Argo Oleski teenimisel on aluseks Kirikukäsiraamat. Salumets on skeptiline, kas ühtlustatud korda tasuks trükkida uude lauluraamatusse, sest arvab, et kogudustes on suur valmisolek jätkata tavaks saanud korraga ka juhul, kui ühtlustatud kord ametlikult käiku läheb.

Kogudus valib

Järva praost assessor Katrin-Helena Melder: „Tulin Järva praostkonda Lääne praostkonnast, kus olin uue käsiraamatuga harjunud. Järva-Jaanis kogudusega kõneldes ilmnes nende ootus, et lähtuksin Agendast ja see viiski teenistuse korra valikuni, talitusi sooritan siiski Kirikukäsiraamatu järgi.“ Et Järva praostkonna kõigi koguduste valik on Agenda, siis näeb praost loodavale korrale tulevikku vaid juhul, kui sisse on kirjutatud Agenda järgimise võimekus.

Ida-Harju praostkonna kogudused ei ole jumalateenistuse korra valikult sarnased. Praost Margus Kirja tunnistab, et kuigi tema lähtub kombineeritud variandist, ei ole talle probleem vahetada teenistuse aluseks olevat korda: „On elementaarne ja ilus, et ma mõnda kogudust teenima minnes uurin nende soovi. Ka oma koguduses teen pikalt selgitustööd, enne kui mõne liturgilise muudatuse ette võtan.“ Ta möönab, et kõik vaimulikud nii paindlikud ei ole ning ajuti on selles plaanis ka pingeid tajuda. „Ma ühtpidi saan aru, et soovitakse ühtset korda, aga mu meelest on selleks sammuks õige aeg mööda lastud. Minu jaoks ei ole see kiriku ühtsuse osas teema number üks.“

Harjunud ühe korraga

Viru praost Tauno Toompuu toonitab, et Kirikukäsiraamatust lähtuv kord on talle võrreldav kodus olemisega: „Minu kristlaseks olemise ajal olen ma ehk kahe käe sõrmede jagu Agenda korraga teenistustel käinud. Ma olen uude korda sisse kasvanud, see on juba enne minu aega ära tehtud.“ Oluliseks teguriks kahe korra puhul arvab ta põlvkondade erinevust, aga ka piirkondlikku erinevust: „Kui vaimulik on pärit Lõuna-Eestist, on suur tõenäosus, et tal on Agenda käes.“ 

Toompuu meelest on ühtlustatud teenistuskorra järgi vaimulike nõudlus, mitte koguduse ootus: „Koguduseliikmele on oluline, et teenistus toimuks ja kombel, mis oleks arusaadav. Muidugi võib olla erinevaid ootusi ning nendest lähtuvalt saab valida ka endale koguduse.“ Teenistuse vormide paljususes näeb ta pigem rikkust ning on ettevaatlik ühtsustamise osas, mille ohuks tema sõnul võib olla keskpärastumine.

Valga praostkond hakkab silma ühtse jumalateenistuse korra poolest. Kõigis praostkonna kogudustes, neid on 11, peetakse peajumalateenistust Agenda järgi. Praost Mart Jaanson kinnitab, et selline asjade seis on loomulikku rada pidi kujunenud. Kui ta ise 20 aastat tagasi vaimulikuks sai, olid piirkonna kogudused Agendat järgivad ning kuigi ta ise oli pastoraalseminaris tutvunud Kirikukäsiraamatu korraga, oli loomulik, et otsuse aluseks saab koguduse sõna. 

„Mina arvan, et kirik ootab ühtsustatud korda, sest see on vajalik, aga see ei pruugi õnnestuda. Erinevaid arusaamu on lihtsalt palju ning ei ole välistatud, et ühtse korra asemel saame hoopis kolm korda senise kahe asemel.“

Liina Raudvassar

EELK kogudused

Kogudusi kokku 169

97 koguduses toimuvad peajumalateenistused Agenda järgi

72 koguduses toimuvad peajumalateenistused Kirikukäsiraamatu järgi

142 koguduses toimuvad nii peajumalateenistused kui talitused samal alusel (kas Agenda või Kirikukäsiraamatu järgi)

27 koguduses toimuvad jumalateenistused ühel ja talitused erineval alusel (kas Agenda või Kirikukäsiraamatu järgi)

74 koguduses toimuvad talitused Agenda järgi

95 koguduses toimuvad talitused Kirikukäsiraamatu järgi

Allikas: EELK koguduste aruanne 2021