Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao

28.08.2013 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Läinud nädala kohta rääkis Jüri Kuuskemaa Kuku raadio «Memoria» saates, et kohustus pidevalt mäluga seotud väärtusi ülal hoida võib olla ajuti kurnav. Ent momendid, kus keegi leiab tema hoolika mõtetekorrastustegevuse hea ja vajaliku olevat, mida näitab väga suur kuulajate arv, kaaluvad üle inimlikud haju- ja tüdimushetked.
Möödunud nädal meenutas kõigile, kes ajalugu oluliseks peavad, et mäletajaid on palju ja et kõik inimesed ei hiilga sügava ajaloomeelega. Mäletamine on aga üks ajaloo vältimatu eeltingimus; kui ei mäleta, pole võimalik ka hinnata ega järeldada. Seda enam peab õhukese mälu esindajaile järjepidevalt asju meelde tuletama.
Memoriaalide poolest oli nädal niisiis rikkalik, Eesti haudadeta riigivanemate mälestus on nüüd kenotaafi saanud ja mälu uuendatud. Isegi Boriss Jeltsinile on paigaldatud Eesti taasiseseisvumise puhul mälestustahvel ning kuigi ta paljude meelest tähtsuse edetabeli esiviisikusse ei mahu, on mäletamine uhkem unustamisest. Reedel, 23. augustil tähistati Hirvepargi aastapäeva, ja juba tulebki pöörduda meenutusteks põlvkonna poole, kes sündinud Molotovi-Ribbentropi paktiga samal aastal. Toris kokku tulnud vapraid eesti sõjamehi pole varsti enam elus, kuid Tori kogudus peab ülemaks kohustuseks nende mälestuse alalhoidmist. Ajaloolase Jaak Valge artikkel «Eesti meeste valikud 1941–1944» on sõnaline panus selle raske ajastu mõistmisel.
Taustaks tänane karm sotsiaalia: purjus esineja Tartu öölaulupeol Mattiiseni-Leesmendi isamaalisi laule laulmas, otse Vana-Viru tänaval sündinud tallinlanna, haridusministeeriumi jõnk ja ilmselt möödapääsmatu äkkotsus jõuluks senised õppekavad poole võrra kokku tõmmata. Millele siit kord 25 aasta möödudes (või veidi hiljem) memoriaaltahvel võiks tulla?
Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)