Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks

17.06.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Kui Viljandi Jaani koguduse uus, märtsi alguses valitud nõukogu läks pärast oma neljandat koosolekut suvepuhkusele, soovitas nõukogu liige Ülo Stöör «kaasa võtta» kiriku laulu- ja palveraamatu 322. laulu 4. salmi sõnad:
Kui teil on raske, käin ma eel,
ja teie kõrval seisan;
ma murran teed ja võitlen veel
ja teie krooni hoian.
Laisk sulane, kes seisma jääb,
kui tema isand sõtta läeb.

Tagasipilk
Ilmselt oli meie koguduse nõukogu üks viimastest EELKs, kes märtsikuu esimesel pühapäeval valitud sai. 25. märtsi Eesti Kiriku artiklis «Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim?» oli koguduses toimuva kirina-kärina kõrval juttu ka kahest nimekirjast. Nõukokku pürgisid ühes nimekirjas õpetajat toetavad ja teises mittetoetavad koguduse liikmed. Läks sedaviisi, et nõukokku valiti 13 õpetaja toetajat ja 7 n-ö opositsiooni nimekirja esindajat, asendusliikmeid oli 7.
Nõukogu liikmed, kes esimesele koosolekule kogunesid, otsustasid kokku leppida lihtsates asjades. Paar nädalat kestnud ühise kooskõlastamise järel – lihtsad asjad kipuvad tihti keerulisena tunduma – sündis ühisavaldus, kus nõukogu liikmed annavad lubaduse oma kogudusele, õpetajale ja üksteisele. Näiteks on selles kirjas, et «juhindun oma tegevuses Pühakirjast, EELK põhikirjast ja kirikuseadustikust; toetan koguduse õpetajat koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel; väärtustan ja pean oluliseks nõukogu liikme isiklikku osalemist ja kaasateenimist koguduse jumalateenistuslikus ja vaimulikus elus».
Nüüdseks on seitsmest asendusliikmest kuus saanud nõukogu liikmeks. Enamik opositsionääridena kandideerinutest loobus pärast koostööleppe sündi nõukogu tööst.
3. mai missal, kui kogudus pidas ka koraalipüha, võtsid nõukogu ja juhatuse liikmed vastu oma vaimuliku Marko Tiituse õnnistuse ja kirjutasid koguduse ees ühisavaldusele alla.
Koolituspäevad Pilistveres
Mais toimus Pilistvere pastoraadis koguduse nõukogu, juhatuse ja palgaliste töötegijate kahepäevane koolitus-seminar. Esmalt arutati õpetaja juhtimisel kiriku piibelliku ja teoloogilise olemuse üle. Kas kirik ideaalis on «tarbimiskirik», mille liikmed tulevad paar korda aastas suurte pühade ajal jumalateenistusele ja kui meelde tuleb, teevad ka liikmeannetuse? Kui oleme kirik nagu perekond, siis milline see perekond peaks olema? Kas igal pereliikmel lasub ka ülesanne ja vastutus koguduse käekäigu ja samas enda kui koguduse liikme usulise arengu ja vaimsuse kujundamise eest?
Allakirjutanu eestvedamisel tehti tuur seadustesse, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad koguduse kui eraõiguslik-juriidilise isiku toimimist. Päeva ametlik osa lõppes rühmatööga, milles arutleti, kuidas nõukogu liikmed saavad olla abiks õpetajale koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel. Õpetaja enda kokkuvõte selle mõttemängu kohta oli, et küllap just inimlik hoolivus ja toetus on see, mille läbi kogudus kui perekond saab üheskoos kasvada ka suuremate ülesannete täitmiseks.
Õhtupalvusel loeti Luuka evangeeliumist, kuidas Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama. Nii moodustusid ka sellel õhtul palverühmad, kus jagati omavahel isiklikke palvesoove ja pöörduti Jumala poole üksteise ja koguduse eest.
Uue päeva esimesel poolel käidi õpetaja juhtimisel läbi koguduse töövaldkonnad, võttes aluseks 2008. aasta tegevusaruande. Tulevikuvisiooni selgitamise ja eesmärkide püstitamise eelduseks on võimalikult täpne, adekvaatne ja analüüsitud pilt sellest, kus parasjagu ollakse. selgemaks said kiriku erinevad ametid ja struktuuriüksuste (konsistoorium, kirikukogu, praostkond, kirikukohus) omavahelised seosed, samuti nende ülesanded, võimalused ning vastutus.
Põhjalikult vaagiti nõukogu, juhatuse ja õpetaja ülesandeid ning vastutusvaldkondi. Olgu siinjuures märgitud, et ainuüksi juhatuse ülesanded on reguleeritud kirikuseadustiku ligi kolmekümnes sättes.
Üksmeelselt leiti, et koosolemine oli vajalik ja viljakas ning andis uusi teadmisi ja võimalusi üksteist paremini tundma õppida. Juba sügisel on plaanis koolitus konflikti juhtimisest ja selle on lubanud läbi viia prof Tõnu Lehtsaar.
Kuidas edasi?
Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama, ja väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks. (1Kr 12: 4–7,12–13)
See pühakirja tekst juhatab sisse nõukogu toimkondade edasised tegemised. Juunikuu koosolekul moodustati jumalateenistuste, välissuhete, laste- ja peretöö, noorte-, diakoonia- ja majandustoimkond eesmärgiga kaasata koguduseliikmeid aktiivselt koguduse ellu ja selle arendamisse.
Suvi on peaaegu käes, vihmgi soojem, õhk puhtam. Nii ka Viljandi Jaani koguduses.

Helve Hunt,
Viljandi Jaani koguduse liige

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! (Jh 12:32)