Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Aeg tulla kirikukoori laulma

10.12.2008 | | Rubriik: Juhtkiri

Detsembrikuus on igal muusikul ja sealjuures eriti organistidel sõna otseses mõttes käed-jalad tööd täis.
Kirikukontsertide ja rohke muusikaga teenistuste kõrval tulevad lasteaiadki rühmade kaupa orelit vaatama. Paljudele koolidele on saanud traditsiooniks jõulukogunemine koos ühislaulmiste ja esinemistega just kirikus korraldada ning koolis valitsev atmosfäär ja kord ning tavad on siin otsekui peo peal nähtavad.
Olen igal aastal huviga jälginud laste reageeringuid ja muusikaosa ettevalmistatust ning läbiviimist.
Kui enamik lapsi ja õpetajadki tulevad kirikusse kuulama-vaatama ja veedavad pingevabalt aega, siis koolide laulu- ja pilliõpetajatele ning esinejatele on selline teenistuse ettevalmistamine ja läbiviimine tõsine töö. Eriti keeruline on see laulupeo aastatel, sest siis peaks ju võtta olema mitu erinevat kava, mille õpetamine-õppimine on ajanappuse tõttu väga raske.
Samalaadsed probleemid on tänavu kindlasti neil kirikukooridel, kes üldlaulupeost osa võtta soovivad. Erinevatel põhjustel on registreerunuid seekord märgatavalt rohkem, kui laulukaare alla mahub, ja kuulu järgi tuleb segakooride kategoorias 2000 lauljat välja jätta.
Juba on teada ettelaulmiste kuupäevad ja arvatavasti töötavad kõik suure hoolega, et kadalipp edukalt läbida. Kõik see tuleb tänavuse üldlaulupeo kunstilisele tasemele kindlasti kasuks.
Uue aasta algupoolel on oodata ka 2010. a Tartu kirikulaulupeo nootide valmimist. Osa kavast oleks tark omandada juba sel kevadel, tuleval aastal on siis palju kergem. Kuigi laulikus olev vaimulik lauluvara on ju kirikus hästi kasutatav, on mõnikord takistuseks kirikukoori lauljate väike arv, mis ei luba ühendkoori lugusid korralikult esitada. Hea planeerimise korral saab muidugi naaberkoguduste koorid appi võtta.
Sellised pingelise töö aastad toovad eriti esile koorijuhtide töö tasustamise küsimused. Enamasti töötavad meie kirikute muusikud mitmel ametikohal ja pika päevatöö järel kooriharjutusele kokku tulla pole lihtne ei juhile ega lauljatelegi. Rahvakultuuri arenduskeskuse ja kohalike omavalitsuste toetusraha laulupeokooridele on üsna uus nähtus ja sellegi kättesaamine ning aruandlus nõuab tõsist tööd, mis enamasti enesestmõistetavalt koorijuhi kanda jäetakse.
Paljudel Eestimaa suurüritustel annab tavaliselt tooni (ühend)koori esinemine, sama on külaliste vastuvõtul: mäletame Inglise kuninganna või Jaapani keisri visiiti. Kui ühendkoor kirikus laulab, siis tunneme, et see on võimas ja ülendav. Aga kas koguduste juhid mõtlevad ka sellele tööle, mida niisuguse tulemuse saavutamiseks on tehtud?
Tahaksin meie koguduste uute nõukogude valimiste perioodil väga toonitada, et uued juhid märkaksid oma kiriku muusikute tõsist tööd ja hindaksid seda vääriliselt. Mõnikord on puudu elementaarsest tunnustusest, aga enamasti tuleks lihtsalt palka tõsta.
Meie koguduste juhtimissüsteem näeb ette nõukogu ja juhatuse suurt rolli, kuid arvan, et senisest rohkem peaks juhatus tähelepanu pöörama ka muusikute arvamusele. Uute inimeste tulek nõukokku ja nende värsked ideed peaks lõimuma pikaajaliste töötegijate kogemusega ja nendega arvestama.
Juhtorgani liige võib oma ametiaja lõppedes rahulikult minema kõndida, et otsida uusi väljakutseid, kuid väljaõppinud muusik jääb tavaliselt pikemalt paigale ja… peab üle elama kõik need võimuvahetused ning nendega kaasnevad muutused koguduse elus.
Igal juhul peaks nõukogud ja juhatused juba nüüd hoolitsema selle eest, et kogudusele saaks ostetud kirikulaulupeo laulikud ning et oleks palgal hakkaja koorijuht. Ja kui vähegi võimalik, siis võiks ka ise minna oma kiriku koori laulma: saate toreda muusikaelamuse osaliseks ja olete toetanud Jumala teenimist oma kodukoguduses kõige otsesemal moel.


Piret Aidulo
,
Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)