Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Aeg ei peatu südameid avades

26.09.2012 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Vahel koguneb mõnda ajahetke, paari päeva või nädalasse midagi, mille saab võtta kokku ühe sõnaga. Eelmise nädala märksõnaks sai minu jaoks aeg.
Kalender kinnitab, et laupäeval algas sügis. Samaaegselt tähistati vastupanuvõitluse päeva, mis 2007. aastast kuulub riiklike tähtpäevade nimistusse. Septembrisündmused aastal 1944 on kantud meie ajalukku ja neid ei tohi unustada nagu paljut muudki, mis on puudutanud ja vorminud meie maailma ja mõtteid.
Aeg tõttab peatumata, aga pakub meile vahel ootamatuid puudutusi ja kohtumisi. Vana tuttavaga Avinurmes käies tõmbas keegi niite nagu nukuteatris, et kohalik vaimulik satuks kokku manalateele läinud kauaaegse koguduseliikme järeltulijaga. Mõlema elus oli kadunukesel olnud oma osa ja seda äratundmist oli meeldiv kogeda. Tänan niiditõmbajat, et ta asjalood sedaviisi oli korraldanud.
Teel kohtumisele Avinurme edastas raadio Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA uudise, et on alanud registreerimine kahe aasta pärast toimuvale peole, mis on saanud pealkirjaks «Aja puudutus. Puudutuse aeg». Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva on kommentaariks öelnud: «Aja puudutust tunneme oma eelkäijate loomingus. /—/ Aeg on väärtuslik ja kasutagem seda hästi, et meistki jääks maha see, mis meie järeltulijaid puudutab!»
Sel päeval puudutas meid Avinurme kirik ja inimesed, kes selle pühakoja heaks millal iganes on oma osa andnud. Ka praegu, et Jumala armastus avalikuks saaks. Ja järgmine rahva suurpidu kutsub märkama ja väärtustama seda, mis on päris, et me ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele.
Rita Puidet

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)