Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Adolf von Harnacki jälgedes

21.09.2022 | | Rubriik: Kirikuelu, Kultuurielu


Grupp konverentsi esinejaid ja kuulajaid Tartus Rüütli tänaval paigas, kus elasid praktilise usuteaduse professor Theodosius Harnack ja ta poeg Adolf von Harnack. Erakogu.

12.–13. septembril toimus Tartu Ülikooli peahoones ülikooli usuteaduskonna ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös rahvusvaheline konverents „Adolf von Harnack  – lõhesid ületamas“. 

Konverents oli pühendatud Tartus sündinud ja hariduse saanud baltisaksa teoloogi Adolf von Harnacki rollile varakristluse uurijana ja 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse Saksa ühiskonnategelasena.

1851. aastal Tartus sündinud Harnack (1914. aastast von Harnack) siirdus pärast siinsete ülikooliõpingute lõppu 1872. aastal Saksamaale, et edasi õppida. Pärast mitmes Saksa ülikoolis töötamist asus ta 1888. aastal Berliini ülikooli kirikuloo professoriks. 1890. aastal sai temast Preisi Teaduste Akadeemia liige ja aastatel 1905–1921 oli ta Berliinis asuva Preisi Kuningliku Raamatukogu direktor. 

Kui 1911. aastal moodustati Saksa teadusinstituute ühendav Keiser Wilhelmi Ühing (1948. aastast Max Planki Ühing), sai Harnackist selle esimene president. Ehkki Tartu ülikooli usuteaduskonnast tuli 19. sajandil mitmeid teisigi maailmakuulsaid teolooge (näiteks Aleksander von Oettingen ja Reinhold Seeberg), ületas Harnack neid selle poolest, et oli lisaks teadustööle ka väga aktiivne teaduspoliitika ja ühiskondliku mõtte kujundaja.  

See oli järjekorras juba kolmas Harnackile pühendatud konverents. Esimesed kaks suurt konverentsi toimusid aastatel 1998 ja 2001 Saksamaal. 2019. aastal külastasid Eestit Hollandist pärit usundiloolane professor Jan Bremmer ning Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia president ja Harnacki õppetooli praegune hoidja professor Christoph Markschies. Nendega kohtudes tekkis mõte korraldada kolmas Harnackile pühendatud konverents Tartus.

Eesmärk oli tegeleda tähelepanuta jäänud aspektidega Harnacki teadustöös ja 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse ühiskondlikes debattides. Konverentsi pealkirjaks sai „Adolf von Harnack – lõhesid ületamas“, sest Harnack ei olnud mitte ainult teoloogide ja ajaloolaste poolt hinnatud varakristluse uurija, vaid andis olulise panuse ka kaasaegsetesse aruteludesse kristluse olemuse ja ajaloo mõistmise üle. Konverentsi avaettekande pidas Müncheni ülikooli emeriitprofessor Friedrich Wilhelm Graf, kes on 19. sajandi Saksa teoloogia üks parimaid tundjaid ja kelle sulest ilmub lähikuudel ühe teise toonase usuteaduse alustala Ernst Troeltschi biograafia.

Ettekannetes ja neile järgnenud diskussioonis jäi kõige sagedamini kõlama arvamus, et Harnacki seisukohad ja tegevus on tunnistuseks sellest, et ta baltisaksa päritolu jäi tema enesemõistmise nurgakiviks ka Saksamaal tegutsedes ja sestap tuleks ta päritolule, nagu ka toonasele Tartu õhustikule ja siinsetele diskussioonidele senisest oluliselt suuremat tähelepanu pöörata. Tartu asus Saksamaalt vaadates küll kaugel perifeerias, aga suutis Saksamaa ülikoolidele anda mitmeid nimekaid teolooge ja osaleda toonases teadusdiskussioonis.

Kindlasti annab konverents ainest uuteks uurimisteemadeks ja rahvusvahelisteks koostööprojektideks, mis jätkavad ligi paarikümne aasta eest kirikuloo dotsendi Urmas Petti alustatud 19. sajandi usuteaduskonna ja toonaste teoloogiliste diskussioonide uurimisega. 

Priit Rohtmets

kirikuloolane

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! (Js 40:3a,10a)