Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Abrahami järglased – kontsert Niguliste kirikus

01.02.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Abraham on suure osa maailma rahvastiku vaimne esiisa. Temale toetuvad kolm monoteistlikku maailmareligiooni. Kuna iga religioon kannab endas omakorda tohutut muusikalist varasalve, võiks pidada Abrahami ka muusikamaailma esiisaks. 7. veebruari kontserdil kohtuvad erinevad religioonid muusika kaudu. Ega vist muud moodi kohtumist naljalt ette ei kujutakski. On see siis muusika privileeg või koorem? Selge on see, et muusika tähendusest saadakse aru ikka siis, kui sõnad enam ei aita. Või nagu ütleb püha Augustinus: «Qui bene cantat, bis orat,» ehk kes hästi laulab, palvetab kahekordselt.

Vaid hääl

Loomulikult on ka muusikalised materjalid väga erinevad. Kuid võib-olla on see näiline kaugus, vaid sipelga pilk horisondile? Kõik traditsioonid kasutavad pühimate toimingute juures laulu. Laul saab alguse siis, kui sõnadest enam ei piisa.

Nii judaistlik kui ka kristlik liturgia on alati toiminud läbi laulu. Laulu ja seejärel alles läbi pillimängu. Kuigi kuningas Taavetit kujutatakse tihti koos mõne muusikainstrumendiga, on ta sama tuntud ka laululoojana. Paljudes kultuurides on tänapäevani säilinud traditsioon, et vaimulikke laule ei tohigi pillidega saata.

Gregooriuse laul on tekkinud esimese aastatuhande keskel erinevate ladinakeelsete liturgiliste laulutraditsioonide kokkusulamisel. Oma olemuselt on ta ornamentaalne ja improvisatsiooniline laadiline muusika, mis tugineb suuremal osal psalmitekstidele. Üles kirjutama hakati seda IX–X sajandil ning siis ta ka fikseerus väga tugevalt.

Tänapäevased gregoriaaniuuringud keskenduvad eelkõige sellele, et läbi esimeste noodikirjade leida üles algne muusikaline mõtlemine ja väljendus. Selle pilguga vaadates on gregooriuse laulule väga lähedased india ragad.

Tegemist on samuti laadilise improvisatsioonilise muusikaga, omamoodi müstilise meditatsiooniga, mis väljendab jumalikku sõnumit. Ainukeseks vaheks on see, et ragades kasutatakse instrumente, kuid gregooriuse laulus vaid häält.

Muusikalised juured

Juudi muusikast rääkides tuleks silme ette kujutada kogu maailma muusikalisi rikkusi, kuna pea kõikide traditsioonidega on ka juudi kultuur rohkemal või vähemal määral kontaktis olnud.

Kontserdil kõlavad juudi vaimulikud laulud Jeemenist, Paabelist ning Indiast. Kuigi muusikaline materjal on küllalt hiline, kasutavad nad tekstideks kuningas Salomoni Ülemlaulu ning ülemlaululisi müstilisi poeete rabi Shalom Shabazit või rabi Israel Najjarat.

Need on meie muusikalised juured ja loomulikult on nendega väga tugevalt põimunud ka kontserdi see pool, mis põhineb kirjalikul traditsioonil. Mitmehäälset vokaal- ja instrumentaalmuusikat kõlab teise aastatuhande alguse Euroopa kultuuri keskustest, olgu selleks siis Itaalia või Poola.

Kontserdi lõpus jõuame otsaga kolmandasse aastatuhandesse. Kõlab Helena Tulve möödunud aastal Vox Clamantisele ja Hortus Musicusele kirjutatud lugu rabi Shalom Shabazi tekstile «Reyah hadas ’ala».

Tõusis mürdi aroomi ja mu hing ehmus;
Ma tõusin keskööl ja Armsam näitas mulle teed.
Lehestikus on tunglemas taevased inglid,
Nähtuna märkamatuks jääva Kalju poolt, kes on mind loonud.

Jaan-Eik Tulve

Üks kommentaar artiklile “Abrahami järglased – kontsert Niguliste kirikus”

  1. Külaline ütles:

    :zzz :upset :sigh :x :grin :grin lahe kuid ajab magama ausaltöeldes :zzz :zzz :zzz :zzz

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)