Abieluakti koostamine EELKs – õigus või kohustus?

Veel viimaseid päevi on vaimulikel võimalus end registreerida siseministeeriumi korraldatavale 18.–19. septembril toimuvale koolitusele, saamaks abielu sõlmimise õigust.
Koolituse läbinud vaimulikul on õigus riigi nimel abielu sõlmida ning paarid, kes soovivad oma abielu kiriklikult laulatada, ei pea enam minema perekonnaseisuametisse. Laulatuste arv on viimastel aastatel kasvanud. See näitab, et üha rohkem paare soovivad oma abielu sõlmida kiriklikult. Eriti meeltmööda on noorpaaridele see, et vaimulik nad mitte üksnes Jumala, vaid ka seaduse ees paari paneb, muutes kogu päeva korralduslikult lihtsamaks, kaotamata erilise päeva pühalikku meeleolu.
Sageli valitakse vaimulik selle järgi, kas ta omab juriidilist abielu sõlmimise õigust, harv pole seegi, kui laulatust viivad läbi kaks vaimulikku – üks perekonnaseisuametnikuna ning teine õpetajana.
Paraku tähendab taotletud õigus aga vaimulikele lisatööd, mida riik ei tasusta. Samas on mündil ka teine pool – laulatuste arv, seega ka annetuste arv, mis on laulatuse puhul tavaliselt kindlaksmääratud summa, kirikutes kasvab. Vastavalt kirikuseadusele kasvab ka koguduste liikmete arv, sest kiriklik laulatus eeldab kogudusse kuulumist. Samuti on laulatatud paari puhul tõenäoline, et nad ka oma lapse(d) ristida lasevad. 2006. a toimetati EELKs 383 laulatust.
Eesti Kirik uuris, kuidas näevad perekonnaseisuametniku ja jumalasulase tööd ühendatuna vaimulikud.

Merje Talvik

Abielu sõlmimise õigusega
Kristjan Luhamets, Kambja koguduse õpetaja:
Noorpaaridele meeldib väga, et vaimulik neid registreerib. Ja nii minul kui noorpaaril on sellest hea meel. Ühtlasi on siis abielutunnistusele märgitud abielu sõlminud asutuseks EELK.
Soovitan kõigil, kes veel seda õigust taotlenud pole, seda kiiremas korras teha. Minu poole on pöördutud ka selleks, et ma registreeriksin teise vaimuliku poolt laulatatava abielu. Minu isa (Joel Luhamets – toim) peab seda ühtelugu tegema. Olen loomulikult palvele vastu tulnud, aga tegelikult võiks registreerimise õigus olla kõigil vaimulikel. Olen veendunud, et abielu registreerimise õiguse omamine on väga vajalik.
Erilisi lisakohustusi sellega ei kaasne. Paari paberi täitmine ei ole sugugi üle jõu käiv. Piisab, kui olla korrektne asjaajamises, täita väikesed ülesanded õigeks ajaks ära ja ongi kõik korras. Ja muide, perekonnaseisuosakonna töötajad, kellega tuleb töös kokku puutuda, on ka väga meeldivad inimesed.
Rein Schihalejev, Mõisaküla koguduse õpetaja:
Sarnaselt võiks olla vaimulikel ka sünni- ja surmatunnistuse väljastamise õigus ristimise ja kirikliku matuse korral. Vaimulikule tähendab see muidugi lisakohustusi. Saab öelda, et vaimulikule on abielu registreerimise õigusega antud õigus võtta kohustus(ed). Peamiselt nõuetekohane paberite täitmine. Maavalitsuste perekonnaseisuosakondadele on asi tehtud lihtsamaks rahvastikuregistri kaudu, aga vaimulikel loomulikult sinna ligipääs puudub, mis suurendab paberite täitmist. Enamasti on aga perekonnaseisuametnikud kõiges lahked aitama.
Mare Palgi, Kose koguduse õpetaja:
Oma kogemuse põhjal oskan hinnata seda, kui abiellumine ei ole jaotatud mitmeks eraldi toiminguks, mis võib olla ka mitmel erineval päeval, vaid on üks terviklik ettevõtmine ühe inimese eestvedamisel. Abiellujatele on lihtsam ja selgem. Jah, mulle kui vaimulikule tähendab see lisatööd riigipaberite täitmise ja nende perekonnaseisuametisse toimetamise näol, ent samas tunnen rõõmu ka sellest «riiklikust meelevallast».

Abielu sõlmimise õiguseta
Illimar Toomet, Märjamaa koguduse õpetaja:
Ei kavatse koolitusel osaleda. Mul on asjakohane õigus varem olnud, kuid loobusin sellest. Et registreerimisi oli vaid 1–2 korda aastas, tajusin, et olen kaotanud vajaliku sisulise pädevuse. Ma ei pea vaimulikupoolset abielu ilmalikku sõlmimist otseselt vajalikuks. Riik ei tasusta vaimulikku selle töö eest kuidagi. See ei ole eriline aja kokkuhoid ka abiellujate jaoks, sest pulmade puhul tuleb niikuinii tuhat asja korraldada.
EELK on kulutanud märkimisväärselt jõudu vaimulikele abielu ilmaliku sõlmimise õiguse saamiseks, samas tundub, et sisuline külg on jäetud tagaplaanile. Vaimulikuna pean kiriku jaoks olulisemaks määratleda, millistel tingimustel saab kristlikku abielu sõlmida ning kuidas me abielu ja selle eesmärki mõistame. Viimase sajandi jooksul ühiskonna seksuaalmoraalis toimunud suurte muutuste taustal on kiriku selge seisukohavõtt hädavajalik.
Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja:
Pole veel registreerunud, kuid kavatsen seda teha. Loodan, et kursustest ja õigusest on minu vaimulikutöös kasu.
Anna-Liisa Vaher, Tarvastu koguduse õpetaja:
Kaldun arvama, et ei kavatse kursustele registreeruda, sest ma ei taha end siduda tülika bürokraatiaga.
Kalle Gaston, Karksi koguduse õpetaja:
Käisin sellel kursusel siis, kui oli vist teine koolitus. Esimeste lõpetajatega oli kuuldavasti probleeme registreerimispraktikas ning siis hoiatati, et eksam tuleb raske. Nii ka oli ning mina registreerimisõigust ei saanud. Hiljem pole ma sellele mõelnud.
Siiani pole ma vastavast õigusest ka puudust tundnud. Alati on leidunud neid õpetajaid, kes tulevad Hallistesse või Karksisse registreerima, kui on vajadus.

Koguduse vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta koguduses usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Praegu on abielu sõlmimise õigus EELK 217 vaimulikust (kogudusi teenib neist 122) 72-l.
2007. aastal olid enam abielusid sõlminud vaimulikud Jaak Aus (32 abielu), Joel Luhamets (29) ja Enn Auksmann (24).