Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Abi tuli Austraaliast

14.04.2021 | | Rubriik: Kirikuelu
Aastal 2015 võttis Karl Treffner vastu Tartu Tähe aumärgi, mille ta pälvis 2014. aastal. Tartu Postimees.

Viljandis on alanud Pauluse kiriku torni restaureerimine. Töö saab praegu teoks ka tänu Eestist pärit Leena ja Karl Treffneri annetusele.

Räägime õpetaja Allan Praatsiga, kuidas tuul võib plekk-katusel kõlavat tantsu lüüa ja Pauluse koguduse vaimulik tunnistab ühtaegu naerdes, et on vahel kirikus tööd tehes ärevusega mõelnud, et nüüd küll torniplekk lendab. Hea, kui maandub veel kirikuaias, mitte kaugemal. Peatselt seda hirmu enam pole, sest tornikiivri restaureerimine on alanud. 2015 kogudusele ostetud katuste restaureerimisprojekt täideti tähtaegselt. Tänavu alustati tööd möödunud aastal koostatud kiriku kellatorni restaureerimise tegevuskava järgi. 

Ligipääs detailidele

Õpetaja Allan Praats teab, et kirikutornile pandi uus plekk üle 30 aasta tagasi. Ent probleemid katusega alanud kohe pärast tööde vastuvõtmist. Pleki alla jäi vana laudis ja pleki kinnitamise klambrite sammu pikkus oli liiga suur. Et plekki paigal hoida, tõmmati tornikiivri ümber trossid. Valtsikohtadesse tekkisid ajaga mõrad ja vana laudis sai juurde uusi niiskuskoldeid.   

Ta täpsustab, et tornikiivri konstruktsioon on kiriku ehitusajast – vanust on sel 155 aastat, sest teateid tulekahjust ega ümberehitusest pole. 

Praats kiidab töid tegeva Scandec Ehituse töömehi kiire ja tubli töö eest. Scandec Ehituse puhul on tegemist kogenud ettevõttega, kes on tegev olnud mitme pühakoja restaureerimisel. Torni ümbritsevad tellingud ehitatakse nõnda, et need ulatuvad kukest kõrgemale. Sellega luuakse ligipääs detailidele. Kui torni kate on eemaldatud, siis selgub niiskuskahjustuste kogu ulatus. Kiivri tipus olev kukk ja kuul koos vardaga eemaldatakse, mõõdistatakse ja restaureeritakse. 

Ootan huviga, kas varasemast ajast on kuuli sisse pandud ürikuid, ütles Praats.

Ootamatu ülekanne

Koguduse pikihoone katuse restaureerimise maksumuse põhiosa laekus koguduse arvelduskontole riigieelarvest tänu riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi otsustavale tegutsemisele. Aga õpetaja Praats meenutab, et mõni aasta tagasi käis kogudusel külas Viljandimaal Orikal 1926 sündinud ja sõja-aastal 1941 koos vanematega välja rännanud Karl Treffner. 

Praegu Austraalias elav vanahärra külastab aeg-ajalt koos abikaasa Leenaga kodukanti ja toetab siinseid ettevõtmisi. Tartus Emajõe kaldapealsel on Hugo Treffneri kuju ees avatud neile mälestuspink. Karli seob tuntud koolimehega ka sugulus – ta on Hugo Treffneri kaugelt sugulane. Aga ta on Viljandi Pauluse koguduse auliige, abikaasa Leenaga on nad aktiivselt tegevad Sydney Jaani koguduse juures.  

Viljandi Pauluse kirikus ehitustöödest huvitudes ja pabereid uurides oligi ehk sündinud mõte. Igal juhul oli ta teinud kaugel kodus tagasi olles kogudusele ülekande, mis kattis koguduse omaosaluse, et taotleda toetust muinsuskaitseametilt. Nii on ka kellatorni restaureerimisega. Selleks vajalik summa on ümardatult 130 000 eurot ja peaaegu poole sellest moodustab omaosalus. Tänuks kogudusele osutatud abi eest on konsistoorium tunnustanud Karl Treffnerit aukirjaga.

Aga veelgi enam on õpetaja tänulik tähelepanu ja nõuannete eest. Ta ütleb, et suhtleb kaugel Austraalias elava perega pidevalt. Olime läinud kolmapäevaks jutuajamise kokku leppinud ja selle lõpetuseks lubas õpetaja ronida üles tellingutele, et maakera teisele poole videoklipp saata. Ülevaateid ehituse käigust annab ta toetajatele pidevalt.

„Karl on väga põhjalik, tähelepanelik ja erudeeritud, tema panus ei ole ainult rahaline. Ta on emotsionaalselt ja intellektuaalselt haruldane inimene. Hästi hea meel on temaga suhtlemisest, sest ta on lihtne ja vahetu. Karlil on hea huumorimeel ja ta oskab delikaatselt nõu anda ega suru kunagi oma tahet peale,“ sõnab õpetaja Praats. 

Kaugelt Austraaliast ütleb Karl Treffner: „Kasvasin üles maal ja koolitee viis kirikust mööda. Pikad aastad on läinud ja nüüd oli mul võimalus aidata, et kirik mu kodulinnas säiliks. See teeb mulle ja Leenale head meelt.“

Rita Puidet

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)