Esileht » Uudis » Uudised »

Aastast viiruse varjus

09.06.2021 | | Rubriik: Uudised
Lääne-Harju vaimulikud liiguvad protsessioonis Hageri kirikusse sinodipäeva avajumalateenistusele, viimasena peapiiskop Urmas Viilma. Anu Väliaho.

EELK sinodihooaja avas Lääne-Harju praostkond 2. juunil, alustades päeva jumalateenistusega Hageri kirikus ja jätkates koosolekuga vennastekoguduse palvemajas. Osales peapiiskop Urmas Viilma.

Rohkem kui 200 aasta vanuses palvemajas, mis hiljuti on läbinud põhjaliku renoveerimise, ütles kogunejatele tere tulemast praost Jüri Vallsalu, kes meenutas, et viimati kohtuti Keilas vahetult enne koroonaviiruse teise laine algust. Enda juurde presiidiumilaua taha palus ta Agu Kaljuste (Hageri) ja Kristiina Seppeli (Saku). 

Esmakordselt võtsid nõupidamisest osa tänavu valitud uued praostkonna sinodisaadikud. Kuulati praosti ettekannet aruandeaasta olukorrast praostkonnas, koguduste esindajad andsid viieminutilise ülevaate koguduseelus olulisemast, valiti praostkonna nõukogu liikmed ning Lääne-Harjut esindavad kirikukogu saadikud. Päevakorra lõpetas peapiiskopi sõnavõtt.

Mugavustsoonist välja

Oma ettekandes nentis praost Vallsalu, et uus aruandekord ei luba senisel määral käsitleda praostkonna koguduste elu: „Varasematel aastatel moodustas see suurema osa aruandest.“ 

Praostkonna 11 koguduse hulka kuulub ka EELK noorim – 2018. aastal asutatud Saue Pauluse. Tänavu 800. aastapäeva tähistava Hageri koguduse kuulutuspunktist Sakus 2013. aastal iseseisvunud Saku Toomase kogudus kolis möödunud aastal uude kirikusse, mille ehitamine veel kestab. 12 vaimulikku on püüdnud kokku saada iga kuu alguses, aga koroona-aastal on paljud planeeritud kohtumised ära jäänud või veebi kolinud.  

Lähtudes oma sõnavõtus kogudustest laekunud aruannetest, tõstis praost esile tunnet, millega vaimulikud aruandjad vaatavad tagasi lõppenud aruandeaastale: „Loodan seejuures väga, et see ei ole aruandjatel end rahustada püüdev lõppsõna, vaid objektiivne pilk tehtule ja praegusele olukorrale.“

Praosti sõnul on aruandjad vaoshoitud ja leplikud. Ta refereeris mõtet, mis on koguduste sõnavõttudes läbiv: koroona on pööranud kogudusliku elu pea peale, radikaalne olukord on dikteerinud vajaduse astuda erakordseid samme; epideemia on toonud koguduste töötegijad mugavustsoonist välja. Eraldi peatus praost piirkonna pühakodade olukorral. Ta nentis, et üksikud erandid välja jättes ei ole paljude kirikuhoonete olukord hea ning kogudustel puudub reeglina raha, et midagi suuremat selle parandamiseks ette võtta. 

Viie minutiga

Aastatega kujunenud tava järgides said viieminutiliseks kokkuvõtteks sõna koguduste esindajad. Hageri puhul anti ülevaade, kuidas kogudus tänavu 800. aastapäeva koroonatingimustes tähistab, ettevalmistustega hakati pihta juba mullu. Harju-Madise kogudus on rõõmus, et senisest hooldajaõpetajast Reet Erust on saanud oma õpetaja. Järvakandi esindaja tõi esile väikese koguduse rõõmu; kõik tunnevad üksteist ning ka koroonaajal jätkus suhtlus ja üksteise toetamine. Ta kutsus kõiki augustis koguduse 25. aastapäeva tähistamisele. 

Keila kogudusest toonitati, et kirik on olnud lahti ja nähtav ning soovijatele on vaimulik jaganud armulauda, epideemia ajal privaatselt. 

Nissi kogudusest paluti vabandada – õp Lea Jants on kaitseväe kaplani kohustustes ning jõuab sinodile hilinemisega, aga kogudusel on põhjust Jumalat tänada, sest majanduslik olukord on rahuldav ning tulevikuväljavaated head. Ülevaadet Paldiski koguduseelust mõjutavad kaks märksõna: koroona ning õp Merle Prass-Siimu lapsehoolduspuhkusel olemine, viimase tõttu pidasid jumalateenistusi õpetajad Anne Burghardt ja Joel Siim.

Rannamõisa õp Aare Kimmel kinnitas, et „mahakriipsutamise meeleolu ei ole. Koroona Jumala olemasolu ei mõjuta“. Rapla esindaja on rõõmus, et viimased valimised on näide põlvkondade vahetusest – järelkasv on olemas. 

Risti õp Annika Laats tunnistas, et koroona pakkus hea põhjuse eakamatele helistamiseks. Surnutemälestuspüha teenistuseks saadeti kutse kõigile, kelle lähedane aasta jooksul siit ilmast lahkus: „Enamik tuli. Oli palju lastematuseid. Iga pere süütas küünla. Oli ilus, aga väga raske teenistus. Jääme edasi tegema, soovitan teistelegi.“

Saku kogudus jagas rõõmu koguduse kasvamisest ja jõudsast noortetööst. Saue kogudus, kellel pole enda kirikut, käib koos rendipinnal ja on kurb, et eakad koguduseliikmed ei julgenud ka piirangute leevenedes jumalateenistustele naasta. 

Pole halba heata

Kirikukogu saadikuid valima asudes kinnitati valmidust tõsta ilmikute osatähtsust. „See on sinodi vabadus. Meil ei ole kirikus tõesti väga palju võimalusi, kuidas kasvatada 70-liikmelises kirikukogus ilmikute osa, üle 20 ei kipu seal ilmikute arv tõusma,“ toetas koosolekust osa võttev peapiiskop. 

Kinnise hääletuse tulemusel valiti praostkonda kiriku parlamendis esindama Keila õp Matthias Burghardt, asendusliikmeks Saku õp Magne Mølster ning ilmikutest Sigrid Põld ja asendusliige Pille Metsson ning Raivo Erm ja asendusliige Tarmo Uuselu.

Peapiiskop toonitas oma sõnavõtus kiriku toimetulekust koroonaviiruse tingimustest kõneldes, et on kogudusi, kes on jäänud nn nähtamatuks, aga on neid, kes on katsumustes karastunud ning leidnud võimekust jätkata missiooni. Veel rääkis ta piiskopkondade moodustamise teemal ning tegi ettepaneku, et selle teema võiks praostkonna töötegijad fookusesse võtta oma koosviibimistel. 

Liina Raudvassar

Lääne-Harju praostkond 2020

11 kogudust

10 499 liiget, 2144 annetajaliiget

Kirikuid 9, abikirikuid 2, palvemaju 5

Hõlmab osaliselt Harju ja Rapla maakonda

Sinodisse kuulub 12 vaimulikku ja 22 ilmiksaadikut

Praost Jüri Vallsalu, abipraost Mihkel Kukk

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)