Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Aastaraamatust leiab 2012. a tehtust kokkuvõtte

08.01.2014 | | Rubriik: Kultuurielu

muinsuskaitse_aastapMahukas ja pildirohke muinsuskaitse aastaraamat 2012 võtab kokku eri valdkondades tehtu, sealhulgas ka kirikutesse ja pastoraatidesse puutuva.

Igale ehituskunstist huvitatule on oodatud väljaandeks heal paberil rohkete fotodega ülevaated muinsuskaitse alal tehtust, olgu siis tegu arheoloogia või tehnoloogiaga, kunsti, uuringute või ehitistega seonduvaga.
2012. aasta suursündmuseks oli kaks aastat kestnud vesilennukite angaaride restaureerimistööde lõpp. Teadaolevalt avati peaaegu sada aastat vanades angaarides muuseum.
Aastaraamatu abil saab ülevaate lõppenud aastal taaspühitsetud Kose kiriku kunagise leerisaali ajaloost ja restaureerimisest, mille käigus tehtud väljakaevamistel tuli päevavalgele mitu huvitavat leidu. Restaureeritud ruum võeti kasutusele põhiliselt muuseumina, aga seal on ka arhiiv, raamatukogu ja kantselei.
Erilist tähelepanu pälvib 1520. aastatel Lüübekis valmistatud tiibaltar, mis konserveeriti Kanuti ennistuskojas. ja mida saab näha Kuressaare lossis asuvas Saaremaa muuseumis.
Tegu on Kaarma kiriku ühe väärikama, hiliskeskajast pärineva sisustuselemendiga, mille tolmu- ja lubjakihi alt 1964. aastal avastati maalingud. Nüüd on vana altari rännakud lõppenud ja seda saab näha Kuressaare lossikabelis.
Pühakodade riikliku programmi raames tehti uuringuid Kadrina kirikus, kus enne konserveerimist otsiti tähendust võidukaarel kahel pool krutsifiksi asuvatele inglifiguuridele, mis kunstiajaloolane Villem Raam dateeris 1961. aastal 17.–18. sajandisse.
Nende all aga on veelgi varajasem maaling, inglifiguure on aga 1922. aastal täiendanud Aleksander Tassa. Uuringu andmed on kantud digibaasi ja figuurid restaureeritud.
Pöide kiriku siseviimistluse uurimiseks toimus eesti ja Gotlandi tudengite ühine õpikoda.
Erilist huvi pakkus kooriruumi põhjasein, kust sondaažiga toodi välja väike osa umbes neljameetrise läbimõõduga maalitud roosaknast. Leitu põhjal joonistati maalingu rekonstruktsioon.
Uuringuid tehti ka 18. sajandi lõpul ehitatud Keila kirikumõisa peahoones, mis on kogudusele tagastatud ja kavas restaureerida.
See kahekordne kunagi kaunis hoone on aja jooksul kannatada saanud ja kohati avariiline. Uuriti hoone viimistluskihte, nii krohvitud pindu kui ka ajaloolisi tapeete. Arvatakse, et hoone pakub veelgi üllatusi.
Rita Puidet

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)