Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Aastalõpp Händeli «Messiaga»

06.01.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

Pidulik aastalõpukontsert Tartu Jaani kirikus. Kätlin Liimets

Eesti Kiriku toimetus pani 2015. aastale punkti, lubades oma hingi rõõmustada 28. detsembril Tartu Jaani kirikus esitatud Georg Friedrich Händeli (1685–1759) kuulsal oratooriumil «Messias».

Pühadeaegne kirikukontsertide tava, mis toob kristlike muusikateoste algse sõnumi kuulajateni, on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis oluline traditsioon. Ühest sellisest sündmusest said osa Tartu Jaani kirikusse kogunenud pea paarsada muusikasõpra.
Kontsert toimus 10. aastapäeva tähistava kontserdisarja «Kirikupühad Maarjamaal» raames, mille patrooniks on emeriitpeapiiskop Andres Põder ja korraldajaks kontserdiagentuur Corelli Music. Sari, mis sel aastal oli pühendatud sündmusele «Kaheksa sajandit Maarjamaad», sai alguse 2006. aasta ülestõusmispühadel.
Sarja peamine eesmärk on järjepidevalt tuua publikuni kaunis muusika, mis on kirjutatud kirikupühade sisu silmas pidades ja mis kantakse ette eelistatult kirikutes, mille vaimset ja akustilist keskkonda on heliloojad arvestanud oma teoseid kirjutades, aga ka mõisates ja muusikasalongides.
Aastal 2010 laienes kontserdisari jõulumuusika fes­­ti­va­liks «Kirikupühad Maarjamaal», mis pakub muusikaelamusi alates advendiajast kuni õigeusu jõuludeni jaanuaris.
Tartu Jaani kirikus ja järgmisel päeval Tallinna Jaani kirikus esitatud Händeli «Messia» kandsid ette Eesti Filharmoonia kammerkoori ansambel ning Corelli Barokkorkester ajastu pillidel. Dirigendiks oli Martin Sildos ja solistideks Pirjo Jonas (sopran), Ka Bo Chan (kontratenor/alt), Valter Soosalu (tenor) ning Uku Joller (bass-bariton).
Üks muusikaajaloo nimekamaid teoseid oratoorium «Messias» valmis 1741. aastal kolme nädala jooksul Inglismaal ja esiettekanne toimus 1742. aastal. Saksamaal sündinud helilooja elas Inglismaal 1712. aastast ja oli populaarsust võitnud ooperite loojana. Tol perioodil tuhmus ooperite menu ja esile kerkisid oratooriumid, mida on nimetatud ka vaimulikeks ooperiteks.
Händelile tõid laialdase tuntuse just ingliskeelsed oratooriumid. Tema «Messias», mis paistab silma hiigelkoosseisuliste esituste poolest, on hinnatud helikeele mitmekesisuse ja pidulikkuse poolest.
Tartu ettekanne ei küündinud mitmesajaliikmeliste koosseisude suurejoonelisuseni, aga pakkus rõõmu ja hingetoitu teksti vaimuliku sõnumi ja muusika tantsiskleva helguse koosmõjust. Koori esituste sillerdav pidulikkus ja rafineeritud rõõm jäi kestma ka evangeeliumi sündmustiku tõsisematel teemadel.
Muusika kaudu võis aimata, et tõepoolest Õnnistegija sünd tähendab valguse ärkamist pimeduses ja kannatava sulase laul ühes põlatud mehelt silmade ärapööramisega ei jää kestma; et hüljatus saab ületatud, valu vaigistatud; et neitsist sündis Messias, kellest sai kogu maailma valitseja ja inimkonna lunastaja.
Pea kolmetunnise kontserdi lõppedes võis kinnitada, et elav muusika puudutab hinge nii nagu Jumalgi.
Kätlin Liimets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)