Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Aasta algul kogunesid Tartus usuteadlased

20.01.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Gustav Rutopõld. Tartu praosti ja Peetri koguduse õpetaja surmast möödus 80 aastat. Arhiiv

Uus, 1936. aasta oli alanud.

Oma läkituses rõhutas piiskop Rahamägi aususe tähtsust meie elus: «Rahva ausus on rahva au. Iga rahvaliikme ausus on rahva au. Iga ametniku au on rahva au. Iga ärimehe ausus on rahva au. Iga seltskonnategelase ausus on rahva au … Kes oma elus tööd ja vaeva ei näe ausal viisil, see hävitab mitte ainult oma enese au, vaid ka rahva ja riigi au. Iga isik ja ametnik, kes valetab, petab ja varastab, see hävitab mitte ainult enese au, vaid ka rahva au, kelle liige ta on.»

Kuldrist õpetajale
Piiskopil oli selgi kuul rohkesti tegemist. 25. ja 26. jaanuaril tuli ette võtta reis Laatresse ja Sangastesse seoses õpetaja M. Ostrovile kuldristi üleandmisega. Mõlemas kohas oli sel puhul jumalateenistus ja meeldiv koosviibimine. Muidugi ei puudunud ka muusika, mida Laatres esindas hr Fuchsi juhatusel töötav Tsirgulinna Raamatukogu Seltsi koor ja Sangastes kohalikud koorid.
Õpetaja M. Ostrov oli Sangaste ja Laatre kogudusi teeninud juba 10 aastat. Sündinud oli ta 27. oktoobril 1899. 1917 oli ta lõpetanud Tartu Aleksandri gümnaasiumi, 1925. aastal aga Tartu ülikooli usuteaduskonna. Oli osa võtnud vabadussõjast ja olnud Akadeemilise Usuteadusliku Seltsi asutajaid.

Õigeusu kiriku elust
3. jaanuaril tuli Tallinnas Issanda Muutmise koguduse saalis kokku apostliku õigeusu 40-liikmeline kirikukogu, millest võtsid osa ka riigivanem K. Päts, peaministri kt Eenpalu jt riigitegelased. Palveteenistuse pidas metropoliit Aleksander, laulis meeskoor ülempreester Vinki juhatusel.
Viimased kolm aastat, mis lahutasid eelmisest kirikukogust, olid õigeusu kirikule rasked, seda eriti Petseri piiskopi Johanni tegevuse tõttu, mille vältel maruvene ringkonnad püüdsid üle võtta ka kiriku kinnisvara. Kõnealusel ajal oli märgata usuelu üldist tõusu. Viimase rahvaloenduse andmetel võis õigeusu kogudustes olla üle 200 000 liikme.
Apostlik õigeusu kirik sai ka uue preestri. Tartu Jüri kirikus pidas jumalateenistust metropoliit Aleksander, kes õnnistas preestriks tuntud ülempreester Konstantin Kokla poja Nikolai Kokla. Viimane oli sündinud 18. detsembril 1912, lõpetanud Tartu Treffneri gümnaasiumi ja astunud 1933. aastal ülikooli usuteaduskonda. Pikemalt oli ta olnud Tartu Jüri kiriku köster-koorijuht. Tema sulest oli juba ilmunud hulk kirikulaule. Ka toimetas ta õigeusu vaimulikku muusikaajakirja Vaimulik Laul.
Raadiosaated Tallinna Jaani kirikust
Uuest aastast läksid igahommikused raadiopalvused eetrisse stuudio asemel Tallinna Jaani kirikust. Samal ajal oli kirik avatud kõikidele palvetajatele.
Mitu tähtsat üritust leidis aset Tallinna Püha Vaimu kirikus. 5. jaanuaril tähistas siinne noorte koondis, kelle töö oli jälle elavnenud, oma 11. aastapäeva. Jutlustas õpetaja Koppel. Muusikaline peaesineja oli laulusolist O. Pressnikoff, keda täiendasid puhkpillid ja orel. Hiljem oli koosviibimine jõulupuu all teelauas. Sel ajal kuulus koondisesse 70 liiget.
Päev hiljem oli kirikus misjoni jumalateenistus. Jutlustas piiskop Rahamägi. Ka siin laulis O. Pressnikoff, koguduse segakoori juhatas organist Diekwart (Dieckwardt).
8.–10. jaanuarini leidis aset Tallinna praostkonna lastejumalateenistuste ja pühapäevakoolide tegelaste 3. konverents. Üles oli end andnud 82 inimest, kuid tulijaid oli rohkemgi, sealjuures mujaltki Eestist. Iga päeva kavas oli ka piiblitund, mida pidasid õpetajad Hasselblatt, Kubu ja Horn.

Usuteadlased Tartus
Tartusse tulid 21. jaanuaril kolmeks päevaks kokku 121 usuteadlast, et vahetada mõtteid vaimuliku kirjanduse ja agenda üle. Piiskop Rahamägi rõhutas  vajadust, et Jumala sõna saaks meie sees nii vägevaks, et inimesed iseenesest jätaks maha usuvastased raamatud. Otsustati toetada positiivset, elulisi jõulisi kujusid edasiandvat ja õiglaselt rahva usuelu avaldustesse suhtuvat kirjandust. Peeti vajalikuks korraldada võistlusi algupärase vaimuliku kirjanduse saamiseks ja kutsuda ellu vaimuliku kirjanduse kirjastus.
Leiti, et esialgu on tarvis kinni pidada olemasolevast jumalateenistuse korrast ja mitte rutata uue agenda muusikalise osaga. Küll sooviti sõnalisse ossa keelelisi parandusi. Elavat vastukaja leidis praost K. Mühleni ettekanne lahutatud paaride uuesti laulatamisest, mis vajavat reguleerimist. Huvitav oli ka prof O. Seesemanni ettekanne kõlaanalüüsist. Usuteadlaste konverentsil osalesid ka Läti peapiiskop T. Grünberg ja prof Maldonis, kes tutvustasid meie vaimulikke Läti kiriku olukorraga, kus 202 õpetajast 58-l polnud usuteaduslikku haridust. Muret nii Eestis kui ka Lätis tegi abielulahutuste suur arv. Ettekannete vahel kinnitati end lauluga. Kahepäevane konverents lõppes jumalateenistusega ülikooli kirikus, mis peeti uue agenda järgi.

Palvenädal
Ülemaailmse Evangeelse Alliansi palvenädala puhul korraldati 5.–12. jaanuarini ühine uskudevaheline palvenädal. 5. jaanuaril toimusid eraldi palvused kirikute ja palvelate ruumes. 6. jaanuaril oli Ühisabi 6. aastapäeva puhul ühine koosolek Tartu saksa teatris, jutlustajateks H. Haamer ja A. Kuum. Muusikalist osa täitis palvenädalal ühendkoor Johan Tamvergi juhatusel.
6. jaanuaril pühitses Kuressaare Laurentiuse kiriku eesti kogudus oma meeskoori 55. ja segakoori 50. aastapäeva. See oli jõuluõhtul, 24. detsembril 1880, kui Laurentiuse kiriku eestikeelsel jumalateenistusel kõlas köster Jüri Etruki juhatusel esimest korda meeskoori laul. Viis aastat hiljem pandi alus segakoorile.
Pidulikul muusikalisel tänujumalateenistusel esinesid jumalasõnaga Saaremaa praost H. Mähle ja Anseküla õpetaja A. Greinert. Muusikalises osas esinesid Joosep Aaviku ja Osvald Mälgu taktikepi all mõlemad koorid ja neist võrsunud solistid. Kirik oli viimse võimaluseni rahvast täis. Hiljem oli koosviibimine Kaitseliidu Saaremaa maleva ruumes. Siingi kõlas koorilaul.

Lauluseltsi aastapäev
6. jaanuaril pidas oma 10. aastapäeva Kuusalu koguduse lauluselts Kirikukoor. Tegelikult oldi juba 20aastased, sest koor, millest kujunes lauluselts, tegutses juba hooajal 1916/17 õpetaja Ralf Lutheri algatusel, kes oli ka koorijuht kuni Kuusalust lahkumiseni 1922. aastal.
Pärast aastast pausi võttis koori juhatamise üle köster Gustav Karlson, kes oli koori eesotsas aastatel 1926–1931. Kõnealusel ajal oli koorijuht Hugo Mürk. Kuusalu kirikukoor oli endale ülesandeks seadnud kaunistada lauluga tähtsamaid jumalateenistusi ning osa võtta laulupidudest ja isamaalistest üritustest. Kümne aasta jooksul oli esinetud 155 korda ja antud 21 iseseisvat kontserti.
Sündmusele pühendatud jumalateenistusel jutlustas külalisena Loksa abikoguduse õpetaja Rander. Kontsertaktus oli kohalikus Põllumeeste Seltsi rahvamajas, kus kanti juba kolmandat korda ette Händeli oratoorium «Messias», juhatas Hugo Mürk.
Tartu Meestelaulu Selts Eduard Tubina juhatusel võttis ette kontserdireisi Rakverre ja Tapale. Vaimuliku kavaga kontserdid anti Rakvere Kolmainu ja Tapa Jakobi kirikus. Mõlemas jutlustas dr theol Taul, orelipuldis istus Leo Virkhaus. Kontserdid õnnestusid ja kirikud olid rahvast täis.
Lauljatar Helmi Valtmaa ja Soome organist K. E. Lauren-Palola, kes jõulupühade aegu andsid Tallinnas ja Tartus kaks kontserti, lisasid sellele 7. jaanuaril soome-rootsi kirikus veel ühe. Laulud esitati eesti, soome, rootsi ja saksa keeles.

Lahkumisi
Alates 1. jaanuarist vabastati omal soovil ametist emerituuri õigusega Narva Aleksandri koguduse köster Anton Luck. Teenekas kirikumuusik oli oma 71 eluaastast olnud kiriku teenistuses 50.
Räpina kirikus oli 26. jaanuaril köster Jaan Küütsi lahkumisjumalateenistus, millest võttis osa palju rahvast. 1. veebruaril pidi ta asuma tööle Kodavere köstrina. Ka Otepääl austati teenekat kirikumuusikut – köster Mihkel Pehka sai 50aastaseks.
7. jaanuaril lahkus igavikku üks tähtsamaid luteri kiriku tegelasi, Tartu praost ja Peetri kiriku õpetaja Gustav Rutopõld, kes alles kuu aega tagasi tähistas oma 60. sünnipäeva. Teda olid tulnud ära saatma 35 ametivenda ja suur rahvahulk. Piiskop oli oma kõne üles ehitanud pühakirja salmile «Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema ka seda teeb». Ta tuletas meelde, et Peetri kirik on lühikese aja jooksul kaotanud mitu ametikandjat: ametitalitusel suri Eesti teenekamaid vaimulikke W. Eisenschmidt, seejärel lahkus õpetaja A. Laur.
Igavikku lahkus ka Järva-Peetri endine köster emeeritus Gustav Bergmann. Tema eluaastateks jäid 10. juuni 1858 – 26. jaanuar 1936.
28. jaanuaril kõlas toomkirikus koraal «Koju mind viige». Muidugi oli tegu leinajumalateenistusega, mis seekord näitas meie riigi ja kiriku seoseid välisilmaga. Leinati äsjalahkunud Inglise kuningat Georg V-t. Kohal olid riigivanem Konstantin Päts, valitsus, diplomaadid ja sõjaväe esindajad. Teenisid piiskop Rahamägi ning õpetajad A. Sommer ja K. Steinberg. Õigeusu kombe kohaselt pidasid mälestusteenistuse altarist metropoliit Aleksander ning ülempreestrid N. Päts ja Uusna. Laulsid Estonia Muusika Osakonna ja õigeusu kiriku koorid, kaastegev oli garnisoni orkester.
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)