Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Aare Luup: minusugune veidrik ei saa igavikuta elada 

25.01.2023 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Aare Luup peab kõige olulisemaks mitte saavutusi, vaid seda, kui palju on elus sisu. Erakogu.

Õpetaja Aare Luup tähistab sel pühapäeval, 29. jaanuaril juubelit. Ta on alates 2019. aasta oktoobrist Tallinna Peeteli koguduse õpetaja.

Tasakaalukas tarkus, lihtsus, ausus – see on, mis Aare Luubile mõeldes kohe meelde tuleb. Ka veidi laulev ja pehme tooniga sõbralik kõne, mis annab märku, et tegu saarlasega. Mida kohe 50 aasta piiri ületav vaimulik maailma asjadest ning elust koguduseõpetajana mõtleb, saab aimu lugedes allolevat usutlust.

50 aastat – millise mõõdupuuga seda mõõta?

Sellele on raske vastata. Israeliidid olid kõrbes Moosese juhtimisel vähem kui pool sajandit. Ehk siis püha arvu aastaid – 40. Selle ajaga vahetus terve põlvkond inimesi. Ma ise usun, et on eksitav kasutada inimese elu mõõtmiseks peamiselt aastaid, vaid tähtis on see, kuipalju on meie elus sisu. Sisu ei tähenda minu silmis kiituskirjadega mõõdetavaid saavutusi, vaid ükskõik mida või keda olulist, mis või kes on selle inimese jaoks väga tähtis. Kelle jaoks armastav perekond ümberringi. Teine tahab hoopis maailma muuta. Kolmas põletab ennast kahel otsal. Mitte enda lõbuks, vaid et sellest leegist teistel valgem ja soojem saaks. Kuidas kellelgi. Üks sisukas päev täidab hinge valgusega rohkem kui oravarattas vuditud aastad.

Kuidas suhtud tähtpäevadesse ja kuidas on plaan tähistada?

Tähtpäevad ei meeldi eriti. Kuid eks neid ole vaja. Sünnipäeva suurelt ei tähista. Väike istumine üheskoos. Ainult lapsed, sõbrad, sugulased ja osa kirikurahvast kogunevad õigel päeval esiteks Peeteli kirikusse tavalisele pühapäevasele jumalateenistusele. Ja seejärel Kloostriaita Tallinna vanalinnas. Tahan neid tänada ja märku anda, et nad on minu jaoks olulised. Väärtuslikud ja südamlikud inimesed, kellega armas Jumal mind on elu jooksul kokku viinud. Nagu on öelnud meie peapiiskop: „Rahvatantsu ja lilledega vastuvõtmist ei soovi.“ Vaid et igaüks enda isikupära kohale tooks; see on tähtis.

Oled kasvanud Kihelkonna kiriku lähedal, kus on luterlaste osakaal praeguste andmete järgi üks suuremaid rahvastikust. Meenuta oma lapsepõlve. Mida oled sealt kaasa võtnud?

Tohutult helge lapsepõlv oli. Ilusad suved ja lumised talved kaunil Saaremaal. Siiamaani käin paar korda suve jooksul seal. Hoolitsevad vanemad ja head sõbrad – kõik oli olemas. Ei oleks osanud tollastes oludes midagi rohkemat tahta.

Luterlus Kihelkonna kandis kaheksakümnendatel riigivõimulistel põhjustel just ülearu pimestavalt välja ei löönud. Küll aga mäletan selgesti igapäevast kooliteed, mis Kihelkonna kirikust mööda viis. Torn maakirikute seas kõrgemate hulgas terves Eestis. Kiriku tornikiivri all põles majakatuli, mis kindla intervalli järel mere poole põleda plinkis. Ehk et vaatamata keerulistele aegadele näitas kirik ikka valgust edasi. Küllap päris paljudele merel, kellest kirik kunagi ei kuulnudki. See on õige asi – kui valgus paistab pimeduses ja seda ei tuldagi eraldi kiitma. Vaid kirik tegutseb nii, et parem käsi ei tea, mis pahem teeb – mõju ei mõõdeta seal arvamusküsitluste tagasisidega, vaid see jääb igaühe enda teada, keda valgus hoidis elulaevukesega madalikule sõitmast.

Millal hakkasid huvi tundma igavikuliste küsimuste vastu?

Emakeele ja kirjanduse õpetaja oli minu teele juhatatud Kihelkonna põhikoolis. Suurepärane ilusa hingega noor naine. Teda olen omal ajal vilistlasena paaril korral uuesti vaatamas käinud. Ta ütles, et minu mõtetes ja kirjandites ilmus juba põhikooli lõpus ikka ja jälle erinevas sõnastuses küsimus: „Mis on selle kõige mõte? Miks me oleme siin?“ Minusugune veidrik ei saa igavikuta elada. Jään janusse ja nälga. Küllap see on kutse ülevalt – soov mõista asjade tagapõhja ning algupärasid. Kuni Genesis’e alguseni välja, kus Jumal tohuvabohust taeva ja maa loob.

Milline vagaduslaad on sulle omane?

Rahulik. Ehk vokaalinstrumentaalansambli „Sõpruse puiestee“ sõnadega: „Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab meid, ja mida me vajame, küll seda juba Jumal teab. Meile on antud tuhandeid võimalusi, sadu teid.“

Veel on minu jaoks oluline selline vaikne ja selginev sisekaemus. Sõnade vältimine, niipalju kui võimalik on. Reformatsioon on andnud meile palju head, kuid ta on toonud siiski ka mõned vead. Vaimuliku seisuse ning armulaua müsteerium voolas sõrmede vahelt läbi nagu pihku haaratud kuiv liiv. Ning kirik täideti jutlustamise ja manitsemise sõnadega. Sõnu sai väga palju. Siis hakkasid neid palju kasutama ka poliitikud ning targutajad. Paisates neid trükipressi abil terve ilma täis. Nii on meil tänapäeval sõnareostus, nagu linnades on öine valgusreostus. Enda nina ette näed sõnade abil hästi, kuid tähti ei näe.

Kas ahjumeistri töö, mida Muhu kogudust teenides paralleelselt tegid, on alles?

Tasapisi teen. Telke teha ei oska nagu apostel Paulus. Ainuke võimalus inimestele käegakatsutavat kasu tuua, on mul seega pakkuda sooja tuba.

Oled ulgusaarlane Tallinnas. Kas kogudusetööd võib võrrelda saarega keset merd?

Saaremaa ning Muhu on mandriga ühendatud praamiga, mis talviti käib iga tunni aja tagant. Justkui eraldi, kuid ei asu mitte kaugel, vaid on tihe side ülejäänud ilmamaaga. Võib küll niiviisi võrrelda.

2019. aasta Tallinna praostkonna sinodil mainisid, et Peeteli koguduses seisavad ees muutused, et sotsiaalkiriku kuvand tuleb asendada kiriku kuvandiga. Mida täpsemalt silmas pidasid ja kuidas on see idee teostunud?

Kirik ei saa teha vaid ühte asja. Kästud on teha mitmeid. Jah, on diakoonia. Kuid on ka sakramentide jagamine ning võimaluste loomine Jumala kõnetusele. On misjonitöö ja leeritöö. On osadus – inimene peaks tundma, et ta on just siin seltskonnas leidnud enda vaimse kodu. Väga vajalikud on hingehoid ja jüngerlus – meie kõigi sisemine areng kristlasena.

Muidugi saab iga kogudus teha kõiki neid vaid jõudumööda. Kuid pühakiri ütleb, et tegelda tuleb. Kui me arendame üht kirikut vaid kui diakooniakeskuse kabelit, siis täitub selle esik küll hädalistest, kes söövad seal leiba ja kelle kõhud saavad täis, kuid teised inimesed ei taha nende hädaliste vahelt enam kirikusse sisse tulla.

Minu sõnum on see, et kirik ei pea olema vaid hädaliste jaoks. Ta peab olema avatud kõigile. Nii vaestele kui ka rikastele. Kuidas see on teostunud, seda näeb ehk kõige paremini Peeteli koguduse Facebooki lehelt. Soovitan ühtlasi kõigil lugejatel, kes sotsiaalmeediat kasutavad, see leht endal meeldivaks märkida. Siis jõuab teieni päris palju Peetelis aasta jooksul toimuvaid sündmusi. Pildid ja jutt ka juures.

Mis on need teemad, mida viimasel ajal oma mõtetes, meeltes ja palvetes kannad?

Ikka sõda ja rahu. Ukrainas ja meis enestes.

Oma magistritöös uurisid psühhoanalüütik Jungi seoseid teoloogiaga. Milliste tulemusteni jõudsid?

Jungile meeldis väga arv neli, mida ta pidas täiuslikuks. Neli ilmakaart, neli evangelisti Piiblis. Ja nõnda edasi. Seega ei sobinud talle kolm-

ainu mõiste. Ta liitis sinna juurde ka Kurja, lootes sel moel Jumalat täiuslikuks teha. Olen vestelnud ühe läbipõlenud vaimulikuga, kes ka pidas Jumalat kohati kurjaks. Selline mulje võib Vana Testamenti lugedes kergesti jääda. Kui usutakse, et Piiblit pole kirja pannud mitte inimestest vahendajad, vaid Jumal ise. Minu arvates on Jumal täiuslik valgus ja temas pole kübetki pimedust. Tema poolt juhitud maailmas leidub aga ka palju kurjust.

Uusi vaimulikke tutvustatakse vaimulike konverentsi ees. Mäletan, et kui sinu kord kätte jõudis, siis lisaks muule märkisid, et sinu huviks on unenäod, ja pakkusid välja, et võid aidata unenägusid seletada. Räägi sellest lähemalt.

Jung ütleb, et paljud kujundid, mida unes näeme, on väga individuaalsed. Kirurg võib näha unes, et ta seisab operatsioonisaalis, terariist peos. Ja kauaaegne kinnipeetav võib näha unes, et ta seisab pimedas kangi all, terariist peos. Kuid nende kahe inimese jaoks on terariistadel erinev tähendus. Seega – unenägusid armas Jumal küll saadab. 

Nagu hiljuti kirikus kuulsime, et ta oli ükskord vist kolme astroloogi korraga unenäo läbi hoiatanud, et nad mitte kuningas Heroodese juurest läbi ei põikaks ega avaldaks Jeesuslapse sünnikohta. Kuid mida üks või teine unenägu tähendab selle konkreetse inimese jaoks, seda on raske öelda. Selleks peaks seda inimest päris hästi tundma.

Eesti Kiriku lehejutluses (18.05.22) kirjutad: „Jumal ei ole kokakoolaautomaat, et paned õige palvemündi sisse ja valitud jook kukub kohe välja.“ Missugune on Jumal?

Jumal ei ole kuri, kuid ta võib lasta kurja sündida. Vana Testamendi Joosepi müüsid armsad vennad Juuda ettepanekul araablastele orjaks. Selline elupööre oli Joosepi jaoks pigem ebameeldiv üllatus. Kuid sellest sai alguse tema tee Egiptuse peaministri toolile.

Jumal ehk ei anna meile kumbagi neist, mis Joosepile osaks sai. Kuid Jumala sekkumisest meie ellu võib teinekord märku anda mõni dramaatiline elupööre.

On liikumise teema-aasta. Millist liikumist harrastad? Kuhu avaramas plaanis liigud?

Liigun liiga vähe. Avaramas plaanis tean tulevikku sama vähe kui Joosep, kes tookord oma vendadele süüa viima läks.

Kuidas ennast laed?

Häid raamatuid lugedes. Pidades vestlusi sõpradega.

Kätlin Liimets

Aare Luup 

Tallinna Peeteli koguduse õpetaja

Sündinud 29. jaanuaril 1973 Saaremaal Kihelkonnal 

Ristitud ja konfirmeeritud 1992 Kuressaare koguduses

Ordineeritud diakoniks 18.12.2010, preestriks 26.12.2011

Hariduskäik: Kuressaare gümnaasium 1992, Tallinna Pedagoogiline Seminar 2002 (sotsiaaltöötaja), UI 2003–2006 (BA), 2006–2009 (MA), pastoraalseminar Muhu 2010/2011

Teenistuskäik: Saarte vik-diak 2010–2011, Muhu õp 2011–2013, tegevus peatatud 2013–2015, reservis 2015–2019, Tallinna vik-õp 2019, Tallinna Peeteli õp al 2019, esimese jumalateenistuse Peetelis pidas 29.11.2015

Muud ametid: ahjumeister

Abielus, esimesest abielust kolm last, neist kaks täiskasvanud

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. (Ps 66:5)