Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rändaja, kus on su lootus…

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kirikuõpetaja, kirjanik ja poliitik, Eesti vabariigi esimene haridusminister Jaan Lattik maetakse kodumaa mulda.
Laupäeval, 1. novembril kell 12 algab Viljandi Pauluse kirikus riiklik matusetseremoonia Jaan Lattiku ja tema abikaasa Alice Lattiku säilmete ümbermatmiseks Viljandi Vanale kalmistule. Säilmed tuuakse Stockholmi Metsakalmistult ja maetakse Lattiku eelkäija, Viljandi maakoguduse pastori August Westrén-Dolli hauaplatsile.
Viljandiga seotud
Nädal varem jõudis Viljandisse ka Stockholmi Metsakalmistult teisaldatud hauakivi, millele on kirjutatud sõnad: kuni päikese tõusuni. Samad sõnad on Karula kalmistul Lattikute perekonna rahupaigas Soome graniidist ristil, mille Jaan Lattik paigaldas oma vanemate mälestuseks.
Et Jaan Lattiku viimseks puhkepaigaks saab Viljandi ja mitte Karula, on sugulaste soov. «Jaan Lattiku ümbermatmise võimalikke kohti oli kolm: Karula, Viljandi või Tallinna Metsakalmistu. Sugulased valisid Viljandi, sest see oli üle kolmekümne aasta Jaan Lattiku põhiline elu- ja tööpaik,» ütles Eesti Kirikule tseremooniat koordineeriv haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Jaan Laidmets.
Karula vald ei ole oma kuulsat poega unustanud. Jaan Lattiku 130. sünniaastapäeva tähistati 22. oktoobril Karulas eelkõige noortele suunatud päev läbi kestnud koolitundidega vabas õhus ning mälestusjooksuga «Teejuht 2008». Mäkistel Lattiku sünnikodus peeti näiteks kodulootundi ja Karula kirikus usuõpetustundi, mille viisid läbi diakon Enno Tanilas ja Kirsti Malmi misjonikeskusest.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe sõnul on säilmete ümbermatmisest kõneldud juba paarkümmend aastat ja nüüd on seoses vabariigi juubeliaastaga ka tegudeni jõutud.
Lattiku laulud
Laupäevasel matusetalitusel on kohal president, peaminister, riigikogu esimees ja ministrid, aga oodatud on kõik Eesti inimesed. «Oleme kutsunud ka Lattiku-aegseid leerilapsi,» lisab Salumäe.
Kirikus on kella 11st avatud muuseumituba, mille arhivaar Janis Tobreluts sisustas 2002. a ligi 30 aastat kogudust teeninud õpetaja mälestuseks. Mart Salumäe sõnul lauldakse talitusel neli Jaan Lattiku sõnadele kirjutatud laulu, millest vahest tuntum on «Kalla, kallis Isa käsi…» või «Rändaja, kus on su kodu…». Näitleja Peeter Tammaru esitab valiku tekste Jaan Lattiku raamatust «Viljandi kirikumõis kõneleb».
Eesti rahva heaks
Jaan Lattik emigreerus kodumaalt 1944. aastal ja elas kuni surmani (1967) Rootsis. Sel eluperioodil külastas ta ka eesti kogudusi Ameerikas, Kanadas ja Hawaiil.
Enne kodumaalt lahkumist pidas ta paigas, kus praegu asub Ugala teater, rahvarohke vabaõhujumalateenistuse. Lattik tahtnud jumalasõna kuulutada kirikus, aga toonane Pauluse koguduse õpetaja Julius Keller keelanud talle seda. Tuhatkond inimest olid armastatud praosti kuulama tulnud hoolimata kaugelt kostunud kahuripaukude kõminast.
Harri Jaaku mälestuste järgi külastanud Lattik enne lahkumist kohalikku kingseppa, et lasta jalavarjudele alla lüüa uued pooltallad. Kui kingsepp avaldanud kahtlust lahkumise mõttekuse üle, öelnud Lattik: «Üks elus Jaan välismaal võib eesti rahva heaks palju enam ära teha kui kümme surnud Jaani kodumullas.»

Sirje Semm