Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tagasi Piibli juurde

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Eesti Piibliseltsi (EPS) 200. aastapäeva tähistati pidulikult Mustpeade Majas, kus piibliseltsi liikmete ja külalistega tehti rännak läbi ajaloo koos Piibli ja piibliseltsidega.

Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe ütles pidulikku päeva avades, et saame koguneda samas majas, kus seltsile 200 aastat tagasi alus pandi. Rõhutades Eesti vanima rahvusliku kultuuriseltsi, Eesti Piibliseltsi rolli, ütles Tiit Salumäe, et inimeste viimisel Piibli juurde on täidetud kolme tähtsamat ülesannet: Piibli tõlkimine, trükkimine ja levitamine.
Tervituse väärika ajalooga seltsi juubelil ütlesid riigikogu aseesimees Laine Randjärv, minister Siim Kiisler, Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Andres Põder, Tartu ülikooli poolt Peeter Roosimaa, Saksamaa, Rootsi ja Soome piibliseltside esindajad jt. Oma osavõtuga tunnustas piibliseltsi tööd president Arnold Rüütel.
EPSi peasekretäri Jaan Bärensoni, juhatuse liikme Mart Rannuti ja kaameramees Mati Schönbergi ühistööna valmis pidupäevaks 28 minuti pikkune ülevaatlik film «Piibel Eestis», mida koos vaadati. Rahvalikke koraale laulsid ja musitseerisid Astrid Nõlvak ja Eike Vellend. Vaatamiseks olid üles seatud ka stendid EPSi ajaloost.
Püha Vaimu kirikus peetud oikumeenilisel tänupalvusel kõlas jumalasõna mitte ainult eesti keeles, vaid seda loeti ette Vana Testamendi algkeeles heebrea keeles, Uue Testamendi algkeeles kreeka keeles, ladina keeles, lõunaeesti keeles Virginiuste tõlgitud Wastsest Testamendist (1686) ja tänapäeva kirjakeelele aluse pannud põhjaeestikeelsest Piiblist (1739).
Liturg oli koguduse õpetaja Gustav Piir, orelil mängis prof Andres Uibo ja laulis kontratenor Ka Bo Chan. Kõnes suunas Tiit Salumäe kuulajate pilgud kiriku koorirõdudele, kus on meistri joonistatud pildipiibel 70 aastat varem, kui Eestimaal jõuti esimese maarahvale arusaadavas kirjas Piibli trükkimiseni.
Eesti Kirikule antud intervjuus ütles Tiit Salumäe, et selts on oma peamisi ülesandeid täitnud parimal viisil. «Olud, kui me 23 aastat tagasi alustasime, olid hoopis teised. Mingil määral oli Piibel olemas, aga me ei saanud rääkida sellest, et Piibel on rahva raamat. Nüüd on igas suuremas raamatupoes piiblid erinevas formaadis saadaval. Mis puudutab trükkimist ja väljaandmist, on see suurepäraselt teostunud. Oleme trükkinud Eestis, Soomes, Hiinas ja viimase, leeripiibli 4000 eksemplaris koos abimaterjalidega Itaalias.»
Kaasaegne piiblitõlge ilmus 1997. aastaks. Aga iga põlvkond peaks saama oma Piibli, seepärast uus tõlkimine käib ja tõlkijad valmistuvad selleks. «Meie esimene Piibel (1739) on nii hästi tõlgitud, nii heas keeles oma aja kohta, et seda on väga raske, kui üldse võimalik ületada,» nentis Tiit Salumäe, tuginedes Kristiina Rossi arvamusele. «Kõik järgmised peavad ennast mõõtma esimesega.» Piibel on kättesaadav kuulamiseks CD-l ja töö käib ka Braille’ kirjas pimedatele.
Tiit Salumäe sõnul tuleb mõelda tulevikule ja uutele tehnoloogiatele, sest noorte luge­misharjumused on teised. «Et piiblilugudest aru saada, peaks tundma ajastut, peaks Piiblil laskma endale teistmoodi rääkida,» ütles piibliseltsi esimees ja tõi näiteks hispaaniakeelse Piibli, kus on ainult olevik kasutusel. «Ja see on Piibli mõistmise jaoks hoopis teise tähendusega. Sa oled kogu aeg nende sündmuste sees. Võib-olla peaksime ka meie sellise pilguga vaatama oma tõlgetele.»
Jumal lasi päeval hästi korda minna. Edu ja õnnistust piibliseltsile uuteks tegudeks ja inimeste juhtimisel Piibli juurde!
Sirje Semm

Eesti Piibliselts ja Piibel
Asutatud 1813 Briti ja Välismaa Piibliseltsi poolt Sankt-Peterburgi Piibliseltsi haruseltsina.
Tegevus lõpetati 1940, taastati 1991.
1686 ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament.
1739 ilmus põhjaeestikeelne Piibel.
1938–1940 ilmus illustratsioonidega Suur Piibel.
1968. aastal anti välismaal välja eestikeelne Piibel.
1997. a ilmus EPSilt Piibel (kaasaegne tõlge).
2012. a trükiti 4000 eks nn leeripiiblit, mille saavad leeri tulijad.