Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Narva on hõimu­liikumise üks keskusi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Narva Aleksandri kiriku tornimuuseumis tõsteti eelmisel reedel järjekordsel muuseumipäeval minevikku meenutades ja ühtlasi tulevikku vaadates – näiteks etnograafilise vadja missa esmaettekande kaudu – soome-ugri rahvaste eneseteadvust.

Palju me oleme eestlastena mõelnud sellele, et meie lähimad naabrid ihaldasid, nagu meiegi ihaldasime, oma riiki?

Ingeri vabadusvõitlus
Reedest on Narva Aleksandri kiriku tornimuuseumis alaline stend, mis ingerlaste vabadusvõitlusest kõneleb. Vastuseks võimu haaranud bolševike repressioonidele võtsid ingerisoomlased relvad. Kokkuleppel Johannes Laidoneriga formeeriti 1919. aasta kevadel Eesti territooriumil põgenikest Lääne-Ingeri polk, mis võttis osa kahest Loodearmee pealetungist Petrogradile.
Juulis 1919 kehtestasid ülestõusnud talupojad kontrolli Kirjasalos Soome piiri lähistel, kus formeeriti vabatahtlikest Põhja-Ingeri polk, mis sooritas korduvalt reide bolševike kontrollitavatele aladele. Koos Loodearmeega Nikolai Judenitši juhtimisel võeti 1919. aasta sügisel osa pealetungidest Toksova ja Petrogradi suunal.
Püüd oma riigi poole kujunes välja muidugi juba varem. Rahvusliku teadvuse tõus ulatub pärisorjuse kaotamise aega, mille järel ingerisoomlased osalesid aktiivselt semstvote töös. 1917. aastaks tegutsesid rahvuslikud masinajaamad, kooperatiivkauplused, Petrogradis tegutses oma õpetajateseminar. Samuti ilmus impeeriumi pealinnas kaks ingerisoomlaste ajalehte: konservatiivne Inkeri ning sotsiaaldemokraatliku kallakuga Niva.
Praeguse Peterburis ilmuva ajalehe Inkeri toimetaja Andrei Pyykkonen, kes Aleksandri kirikus omaaegset vabadusvõitlust meenutas, ütles, et veebruarirevolutsiooni nimetavad ingerisoome ajaloolased lootuste ajaks. «Paraku polnud lootustel määratud täituda,» tõdes Pyykkonen. Ühe ebaedu põhjusena tõi ta välja fakti, et erinevalt eestlastest ei suutnud ingerlased isekeskis eri leeride vahel üksmeelt leida. Näiteks II ingerisoomlaste kongress moodustas komitee, kus domineerisid vasakpoolsed, konservatiivsed kirikuringkonnad seda aga ei toetanud.
Narva Aleksandri kiriku tornimuuseumi vastaval stendil näeb isegi Ingeri postmarkide kujutisi, mida jõuti Toksovas välja anda (need olid küll trükitud Soomes) ja mis kannavad Kirjasalo templeid. Sellised rariteedid on praegu hoitud mõne Soome filatelisti kogudes.
Pärast ebaõnnestunud katset oma riiki rajada jäid paljud ingerlased Eestisse. Siin tegutses näiteks Lääne-Ingeri polgu veteranide ühendus, mida kureeris admiral Johan Pitka. Filmi väärt on oma aristokraatliku profiili ja pika kasvu tõttu naljatamisi ka Ingeri kuningaks kutsutud Leander Reio lugu.

Vadja missa
Leander Reio oli Kalliveres 1927. aastal loodud ingerisoomlaste seltsi juht, samuti juhtis ta kohalikku Kaitseliidu rühma. Reio ei piirdunud vaid tegevusega Eestis – on teada, et ta ületas korduvalt Eesti – Nõukogude Vene piiri ja toimetas kaasmaalastele teisel pool ajalehte Sanaseppa, mida Narvas 1937. aastani trükiti. 1931. aastal Reio kadus ja politseiuurimine ei viinud kuhugi välja.
Samas oletati, et Reio röövis Nõukogude eriteenistus. Arnold Aru kirjutas sel teemal 1934. aastal neljaosalise näidendi «Ingeri kuningas». Pyykkonen ei tea, kas näidendit Eestis kordagi ka lavastati, aga ta leidis selle teksti soome keelde tõlgituna ja raamatuna välja antuna hiljuti ühest Helsingi antikvariaadist ja kavatseb selle ka vene keelde tõlkida.
Juristist isur Dmitri Harakka-Zaitsev kõneles olukorrast põlisel isuritega asustatud alal, kuhu praeguseks on tekkinud Ust-Luga sadam. Harakka-Zaitsevi sõnul valitseb seal piirkonnas praegu nii juriidiline, ökoloogiline kui poliitiline kaos. Traditsiooniline elatusviis kalapüügi näol on lõppenud, raiutakse hoolimatult põlismetsi.
Ta rääkis, kuidas äsja jälitas FSB Soome televisiooni võttegruppi, kes püüdis olukorda kajastada. Ses piirkonnas on isegi pildistamine keelatud, kõnelemata filmivõtetest.Isuritel olid veel 1920. aastatel omakeelsed koolid. Nüüd kõnelevad isuri aktivistid nende taastamisest.
Aleksandri kiriku torni kabelis viis ingerisoome misjonär Arvo Survo kannelde saatel läbi vadjakeelse luterliku missa. Tegu oli lausa maailma esmaettekandega. Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo sõnul on aeg näidanud, et sellised kokkusaamised on väga olulised – just väikeste rahvaste eneseteadvuse tõstmiseks. Narvas kui kunagises Ingerimaa pealinnas tähistati 2011. aastal Ingeri kiriku 400. sünnipäeva. Mullu tutvuti vadjalaste kultuuri ja ajalooga.
Teet Korsten

Pildigalerii: