Esileht » Online » Online artiklid »

9.09 Türi kirikaia vanad ristid uuenevad

09.09.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Eile käis Raidkivi Ateljee kiviraidur Paul Uibopuu Türi kirikaias üle vaatamas lõhutud kivi–, raud– ja graniitriste, mida tänavu parandada on Muinsuskaitseamet andnud 130 000 krooni. 

 
Tööde hulgaks oli Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung Uibopuule välja vaadanud seitse mitmesuguse ajalooga risti, tänavu rohkemaks raha ei jätku.

Kõige hinnalisemad neist on kaks ratasristi kui kunstimälestist, mille 1994. aasta novembris lõhkusid ära kirikaias vandaalitsenud noored.

Raidur huvitub risti asukohast

Paul Uibopuu uuris põhjalikult praegu kabeli nurgas külitavaid ristitükke. Üks neist on murtud jalalt. «Paistab olevat pärit Rootsi ajast, 16.–17. sajand, vahva rist, suhteliselt hästi säilinud,» hindas ta. «Kui alt läbi puurida, saab tüüblitega kinni tõmmata, silikoon vahele ja seisab püsti küll.»

Murdejoone kohalt märkas Uibopuu vaid kolme tekkinud kihistust. «Vanal ajal osati kivi võtta, rahvas kutsus seda ristikiviks,» lisas ta.

Teine ratasrist on löödud kolmeks tükiks. Jalal olevalt tahvlikujutiselt luges Uibopuu välja nimekatkeid ja aastaarvu 1653 ning sobitas tükke omavahel. «Siin on keeruline lugu aluse osaga, mis on murtud maapinnalt, karta on, et palju kilde on ära,» selgitas ta. «Ülemise osaga on lihtsam, kui on natuke puudu, tolle tüki katsun paest vahele teha.»

Esimese ratasristi asukoht kirikaias on teada, teise oma mitte. «Hea, kui keegi oskaks ka seda näidata, siis teaks, kust tükke otsida ja kuhu risti tagasi paigutada, sest ega see teisele kännule naljalt peale lähe,» selgitas Uibopuu.

Teisalt tunnistas Uibopuu, et ega ta suuda jäävat asja teha. «Kümme–kakskümmend aastat püsib, aga on ikkagi suhteliselt habras, vesi jookseb kihtide vahele, tekib jää – sel juhul on parem neid kirikus eksponeerida,» arutles ta.

Uibopuu tunnistas, et päris ratasriste pole ta veel parandanud, aga on kaks aastat ühe gootiristiga vaeva näinud.

Edasi oli Aino Pungal Uibopuule selle aasta tööks pakkuda Eduard Middendorfi murukamarasse kasvanud graniitristi. «Siin on ilusti kõik tükid alles, selle saame korda,» märkis Uibopuu.
Ka ühele poolikuks löödud raudristile lubas Uibopuu puuduoleva tüki külge panna ja risti alt ära puhastada.

Jõudu proovis Uibopuu vägeva dolomiitristi kallal. «See on äge rist, seda tõsta ei jaksa,» lausus ta. «Häda on selles, et siin on olnud vahesokkel, hea, kui näeks seda vanadelt fotodelt.»
Pikemalt on Uibopuul tegemist von Baranoffi hauaplatsil nii graniitristi kui ka paekivipostide kallal.
«Kui sügis on hea soe ja kuiv, saame mõnda tööd väljas teha, ratasristid sätin kokku Tallinnas oma köetavas ateljees,» ütles ta.

Ratasriste leidub Järvamaal vähe

Türi kirikaia ristitööde algusajaks nimetas Uibopuu oktoobrit–novembrit, kui on Käina ja Kullamaa kiriku epitaafidega ühele poole jõudnud.

Aino Pung rõhus Türi ratasristide väärtusele sellega, et niisuguseid on tema teada säilinud Järvamaal vaid viis, Peetri kirikaias, Järva–Jaani vallas.

Türi vallale on ratasrist oluline veel seetõttugi, et valla aumärkide kujundaja Anneli Kenk on kasutanud seda aumärke ja vallavanema ametiketti ühendava motiivina. «Lähtusin sellest, et meie kirik on 13. sajandist pärit, ja mõtlesin, et kuna kirik on koos endise kihelkonnaga kogu Lõuna–Järvamaad ühendanud, võiks ka sümbol olla keskaegset mõõtu,» ütleb ta 30. juuni Järva Teatajas.

 

TEAVE

1994. aasta 18. novembri südaöö paiku vandaalitsesid kolm noormeest ja kaks neidu Türi kiriku kalmistul. 25. jaanuaril 1996 tuvastas Järva maakohus, et kohtualused huvitusid satanismist, nende tegevus oli suunatud kalmudele ja haudadele püstitatud mälestusmärkide ja muude kaunistuste rüüstamisele ning nende tahtlus suunatud rahu rikkumisele surnuaias ja kristlike sümbolite vastu.

Türi kiriku surnuaias lõhkusid nad riikliku kaitse all oleva 17. sajandi rõngasristi, 1855. aastast pärineva dolomiitristi, Middendorfi hauamonumendi, Schillingite hauamonumendi ja seda ümbritseva metallaia, Friede hauamonumendi, kaks raudristi, Ruchefeldti raudristi, Brasche raudristi ja dolomiidist ümarsambamonumendi.

Muinsuskaitseametile tekitasid nad sellega kahju 164 000 krooni, kultuurimälestiste taastamismaksumuseks hinnati 144 500 krooni.

Allikas: Järva Teataja 27. jaanuar 1996

Järva Teataja,  8. septembril 2007

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)