Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 aastat tagasi. November 1928

26.11.2008 | | Rubriik: Kultuurielu


25. novembril õnnistati Pärnu Eliisabeti kiriku uus orel. Võrreldes endise, 1845. aastal Paide meistri Thali ehitatuga, oli uus orel mitu korda suurem.
Pillil oli kolm manuaali ja 50 registrit endise 11 asemel. Vilesid oli 3021. Pult oli ehitatud tehnika viimase sõna järgi. Prof August Topman ja organist O. Frey­muth, kes tehtud töö vastu võtsid, rääkisid vaid kiitvaid sõnu. Orel oli asjatundlikult ehitatud. Kõla oli ühtlane ja puhas, intonatsioon ja värvikad registrid võimaldasid igat koraali temale kohase iseloomuga ette kanda. Koos ülesseadmisega läks orel maksma ligikaudu 24 000 krooni.
Oreli õnnistamisest võttis osa piiskop J. Kukk. Juba samal õhtul andis Paul Pressnikoff lauljatar Alice Kopli-Wiegandi kaastegevusel pärnulastele uuel pillil kontserdi.
Kontserdid Tartus ja Tallinnas
4. novembril oli vaimulik kontsert Tartu Ülikooli kirikus. «Ei saa küll nimetatud kontserti nii väga silmapaistvaks pidada, kuid tunnistama peab siiski, et ta oma värskuse ja kunstilise täpsuse poolest nii mõnegi eelmise kontserdi ületas,» kirjutas Postimees. Esinesid noored interpreedid: laulja prl Ella Lipand, viiuldaja Voldemar Pikk ja organist Georg Pastarus. Prl Lipandit tunti siin juba ammu kui andekat, meeldiva tämbriga lauljat. Vahepeal oli ta veel tunduvate tagajärgedega oma hääle kallal töötanud. Voldemar Pikk oskas oma viiulit nii karmilt valitseda kui ka hellalt paitada, nii et see ka kõige raskemate tehniliste rägastikkude puhul imeselgelt ja puhtalt kõlas. Eriti meeldejäävalt oli esitatud F. Schuberti «Merel». «Orelil mängis ja saatis meelepärase kindluse ja täpsusega hr G. Pastarus,» kirjutas Postimees.
Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis oli samal ajal Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) helitööde õhtu, korraldajaks Tallinna Kaarli Lauluselts. Ettekandele tulid äsja valminud koori- ja soololaulud. Viimaseid laulsid prl K. Kuulbas ja Aleksander Arder.
Tallinna Kaarli kirikus andis aga 4. novembril kontserdi Miina Hermanni Lauluselts Tartust. Algul juhatas Miina Hermann (Härma) oma vaimulikke laule «Ma tõstan silmad üles» ja «Issand, jää meie juurde», mis stiilset ettekandmist leidsid. Siis tuli aga ettekandele Beethoveni Missa C-duur. Juhatas Arkadius Krull. Noor energiline dirigent oskas selle raske teose hea kordaminekuga kuulajateni tuua. Solistid olid meie oratooriumilauljate tippklassist: Paula Brehm-Jürgenson, Ludmilla Orav, Arnold Vissmann (Aarne Viisimaa) ja F. Zwetkov, kes hästi kokkukõlava vokaalkvarteti moodustasid. Kirik oli «peaaegu täis».
Tallinna Jaani kirikus oli 11. novembril Soome tuntud baritoni Paavo Attila vaimuliku muusika kontsert. Kaastegev oli koor O. Lusmanni juhatusel.
Korporatsioonid tähistasid aastapäeva
Kirikliku talitusega tähistasid oma aastapäevi Tartu üliõpilaskorporatsioonid. 10. novembril oli 15. aastapäev korporatsioonil Ugala. Ülikooli kirikus oli korporatsiooni liikmetele ja kutsutud külalistele pidulik õhtujumalateenistus. Teenisid Ugala enda teoloogid, laulsid korporatsiooni meeskoor ja külalisena vilistlase dr Krulli abikaasa Tallinnast. Muidugi oli ka armulaud. Jumalateenistus jättis kõigiti meeldejääva mulje.
Järgmisel päeval tähistas Ülikooli kirikus oma aastapäeva korporatsioon Rotalia. Siin oli peokõnelejaks Hugo Bernhard Rahamägi.
Noorte Meeste Kristlik Ühing Tartus oli aga südameasjaks võtnud tähistada 11.–17. novembrini kestvat ülemaailmset palvenädalat, mis järjest rohkem oli hakanud võitma poolehoidu meie kristlike noorte seas. Nädala eesmärk oli juhtida tähelepanu usuliste väärtuste peale ja ühise palvega süvendada sõprustunnet. Palvenädala lõpujumalateenistus oli ühingu saalis Vallikraavi 23. Jutlustas stud. theol. Harri Haamer. Samal õhtul oli NMKÜ ruumes Kristlike Noorte Naiste ja Saksa Noorte Meeste Kristliku Ühinguga ühine palvenädala koosviibimine teelauas. Vaimuliku kõne pidas siin prof H. B. Rahamägi.
Novembris 1928 juhtus muudki huvitavat. 27. kuupäeval saabus pärast kolmeaastast äraolekut kodumaale tagasi mitmekülgne muusikamees Mihkel Lüdig. Olles Peterburi Konservatooriumis omandanud orelimängu oskuse, oli ta töötanud Peterburi Jaani kiriku organistina ja aastatel 1918–1924 Tallinna Kaarli kirikus. Loodeti, et rahutu loomuga helilooja jääb nüüd kodumaale ja aitab siinset kirikumuusikat edendada.

Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)