Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 aastat tagasi. Mai 1929

20.05.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Tähelepanu väärivaid sündmusi jagu maikuusse mitmeid, kontserte andsid Tallinna Meestelaulu Selts ja Cantate Domino, Mihkel Lüdig tähistas 25 aasta täitumist elukutselise muusikuna.
«Eesti laul ja Eesti meel» – nii pealkirjastas Pärnu Postimees artikli, milles on juttu 2. ja 26. mail Pärnus toimunud Tallinna Meestelaulu Seltsi kontsertidest. See oli suursündmus Pärnu muusikaelus. Juhatas prof August Topman.
Ilmalik kontsert oli Endlas, vaimulik Eliisabeti kirikus. Kiidusõnad koori aadressil ei tahtnud lõppeda. Unustamatult kõlasid Schuberti «Püha, püha» ja Palestrina palvelaulud. Kontserdi iga osa juhatas Topman sisse väikese improvisatsiooniga orelil. Topmani juhatamisstiil oli peen, sealjuures jõuline, varjundirikas ja puhas kõikidest labastest liialdustest.
Kokkuvõttes – suurte võimsate skaaladega koor, kelle pianissimo tuleb nagu lõpmata kaugusest, kes jõuga ei forsseeri, vaid tunne on, et vägev forte võib koorijuhi tahtel anda veelgi rohkem, nagu leidis kontserdil käinud arvustaja. Koorilaulule vaheldust pakkusid Udu Topmani esitatud tšellopalad.

Cantate Domino ilmutas aktiivsust
Tartu ülikooli koguduse lauluselts Cantate Domino Joosep Aaviku juhatusel andis kodukirikus oma järjekordse kontserdi, mis kava mitmekesisuse ja tüsedate ettekannete tõttu jättis häid mälestusi. Ette kanti koor Händeli oratooriumist «Simson», «Sanctus» Mozarti «Reekviemist» ning valik vaimulikke laule Johannes Kappelilt, Miina Hermannilt. Meeldiva mulje jättis ka noor lauljanna Salme Pärtelpoeg-Sõber, kes esitas aariaid oratooriumist «Joosua» ja Bachi «Nelipühikantaadist». Esinejate hulgas oli ka prof August Topman, «kelle haarav virtuoosne ettekanne ei vaja väheseid meelitussõnu», nagu kirjutas Muusikaleht.
Cantate Domino ilmutas viimastel kuudel üldse suurt aktiivsust. 26. mail käidi esinemas Laiusel, kus kanti ette üksikuid koore «Simsonist». Händelist ja oratooriumist «Simson» kõneles prof Rahamägi.
24. mail oli Estonia kontserdisaalis Tallinna Konservatooriumi lõpetajate kontsert-aktus, mis jättis väga hea mulje. 23 esineja hulgas oli ka prof Topmani oreliklassi lõpetaja Oskar Kleemeier, kellest pidi saama Kanepi kiriku köster. Meie hilisem kandvam kirikumuusika looja Johan Tamverk, kes eelmisel aastal oli lõpetanud prof Artur Kapi kompositsiooniklassi, sai nüüd ühele poole ka muusikapedagoogika erialaga.
Seda oskust läks tal hiljem tarvis ka Ühendatud Usklikkude Haridusseltsi eraprogümnaasiumi direktori ja muusikaõpetaja ametis.

25 aastat elukutselise muusikuna
22. mail tähistas Mihkel Lüdig 25. aastapäeva elukutselise muusikamehena. Sel päeval 1904 oli ta lõpetanud Peterburi konservatooriumi. Tema orelimängu õpetajaks oli seal olnud prof Louis Homilius. Teoreetilisi aineid ja kompositsiooni õpetasid talle Rimski-Korsakov, Glazunov ja Solovjov.
Terve oma senise elu oli Lüdig olnud usinalt tegev nii ilmalikul kui ka vaimulikul tööpõllul, juhatades koore, organiseerides muusikaüritusi ja esinedes organistina. Oma esimese orelikontserdi oli ta andnud juba 16aastasena kaheksa aastat enne konservatooriumi lõpetamist – aastal 1896 Pärnu Nikolai kirikus koos prl Söördi eesti laulukooriga.
Tõsisem muusikaline tegevus kirikute juures algas Lüdigil Peterburis sealse Jaani kiriku organistina. Peterburi Eesti Noorsoo Ühenduse kooriga kandis ta ette ka kaalukaid kirikumuusika töid nagu Haydni oratoorium «Loomine» ja Mozarti «Reekviem». Viimast juhatas ta ka 1910. aasta üldlaulupeol. Kirikumuusikaline tegevus jätkus aastail 1918–24 Tallinna Kaarli kiriku juures. Tema algatas ka Walkeri firma oreli tellimise sellesse kirikusse. 1920–22 õpetas ta orelimängu Tallinna Konservatooriumis.
Eestis olles kutsuti Lüdigit sageli eksperdiks uute orelite vastuvõtmisel. Esinemised organistina jätkusid ka pärast tagasitulekut Argentiinast 1928. aastal. Heliloojana pöördus ta oreli poole aga alles 1946. aastal, kirjutades sellele pillile kolm fuugat.

Tähistati aastapäeva ja peeti pühi
Tartu vennastekoguduses tähistati 1. mail noorteosakonna teist aastapäeva. Hommikusel jumalateenistusel õnnistati osakonnale annetatud uus kantslikate. Tähtpäeva muutsid pidulikumaks laulukoor ja keelpilliorkester. Ka õhtune peajumalateenistus oli pühendatud noorteosakonnale. Peeti kõnesid, muusikat tegid laulu- ja pasunakoor.
Taevaminemispüha, 9. mai oli Valgas rikas kõnede ja koosolekute poolest. Hommikul oli harilik jumalateenistus, pärast lõunat aga linnakirikus kontsert-jumalateenistus, kus osales Tartu Meeslaulu Seltsi koor. Ka jutlustaja oli Tartust – praost Rutopõld. Vaatamata ilusale ilmale või just selle tõttu oli kohale tulnud 200 inimest. Koor laulis hästi, ka üldlaulud kõlasid võimsalt.
Avinurme kirikus oli tavapärasest pidulikum 19. mail, suviste- ehk I nelipühal aset leidnud jumalateenistus, mida kaunistasid laulukoor ja puhkpilliorkester O. Kask’i juhatusel.

Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)