Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

80 aastat tagasi. Juuni 1929

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

1929. aastal sai täis 60 aastat esimesest üldlaulupeost. Ja nüüd, 60 aastat hiljem, jõuti lõpuks ka esimese vaimuliku laulupeoni.
Selle korraldamise mõte tekkis vaimulike ja kirikukooride hulgas teatavasti enne viimast üldlaulupidu, kui sellest vaimulikud laulud välja jäeti. Eriti agaralt oli vaimuliku laulupeo mõte üles võetud Tartus, mis valiti ka peopaigaks. Viimane eelproov 10. juunil läks hästi. Õhtuvaikuses hõljusid kaunid iluhelid üle ülikoolilinna. Proovist võttis osa ka Tartu Meestelaulu Selts täies koosseisus, nii et lauljate koguarv üle 500 tõusis.
Üldjuht Juhan Simm leidis, et isegi need laulud, mille kordaminekus ta kahtles, kõlasid hästi. Simm ei ühinenud arvamusega, nagu ei suudaks vaimulik muusika kõrgemaid kunstinõudeid rahuldada.

Esimene vaimulik laulupidu
Laulupäev ise leidis aset 15. juunil. Sel päeval toimus laulupeo platsil vabaõhujumalateenistus kõigi kooride osavõtul ja seejärel kontsert Peetri kirikus. 16. juuni algas pasunakooride tervitusmänguga kirikutornidest ja piduliku jumalateenistusega kõikides Tartu kirikutes. Pärast laulupeole omast rongkäiku peoplatsile anti ühendatud jõul vaimulik kontsert. Õhtul oli Peetri kirikus kontsert lauljatele.
Laulupeo vaimulikuks suurvormiks oli valitud Händeli oratoorium «Simson», mis Tartu Ülikooli Lauluseltsi Cantate Domino ja Rakvere kirikukoori (dirigent F. Siiak) jõududega Joosep Aaviku juhatusel ette kanti. Solistid olid Paula ja Leenart Neuman, Alice Kopli-Wiegand ja Karl Ots. Lauljate Liit oli sunnitud tunnistama, et pidu läks korda, kuigi väitis, et sellel puudus «pühalik hardumus, mida vaimulikust muusikast kõige päält tohiks loota». Ühtlasi leidis Lauljate Liit, et kirikumuusika osa üldlaulupidudel tuleb taastada, mis peaks edaspidised vaimulikud laulupeod mõttetuks tegema.
Õigust öelda ei kadunud vaimulik muusika meie laulupidudelt ja -päevadelt kuhugi. Küsimuse all oli rohkem laulupeo alustamine koraaliga. Suurvormidest polnud aga kunagi loobutud, kuigi need kanti ette mitte lauluväljakul, vaid kirikus. Nii oli ka 22.–24. juunil aset leidnud Pärnu laulupeol kavas suurvorm, nimelt Haydni oratoorium «Loomine», mis Enn Võrgu juhatusel Eliisabeti kirikus ette kanti. Esitajad olid Tallinna Jaani koguduse ja Pärnu Helikunsti Seltsi ühendatud koor, Pärnu suveorkester ja solistid. Laulupidu alustati aga Juhan Simmi juhatusel Miina Hermanni lauluga «Looja kiitus».

Tähistati üldlaulupeo aastapäeva
Esimese üldlaulupeo 60. aastapäeva pidas 16. juunil laulupäevaga meeles ka Kanepi, kust 60 aastat tagasi tolle aja üks teguvõimsamaid ja ärksamaid koore laulupeole läkitati. Kanepi laulupäev sisaldas nii vaimuliku kui ka ilmaliku osa. Vaimulik kontsert oli Kanepi kirikus. Esinesid kohalik laste- ja segakoor ning Võru garnisoni orkester, solistidena olid kaastegevad Helmi Kann ja Peeter Laja. Juhatas Eduard Tamm. Osavõtt vaimulikust kontserdist oli «ülielav» – kõik ei mahtunud kirikusse ja osa kuulajaid pidi kontserti kiriku ukse taga kuulama. Laulupeo enda esimeseks lauluks oli aga Miina Hermanni «Looja kiitus».
Vaimuliku muusika käekäik oli kirikuringkondades aga endiselt päevakorral. 18.–20. juunini peeti Tartus järjekordset kirikupäeva, kus Pärnu Eliisabeti kiriku õpetaja A. Grünberg kirikumuusika komisjoni liikmena andis aru komisjoni tööst ja läbitöötatud ankeetide tulemustest. Ettekanne oli huvitav ja asjalik. Et vaimulikku laulu elustada, olevat vaja juurde asutada kirikukoore, korraldada kihelkondades «laulupunkte» ja köstrite-organistide edasiharimise kursusi ning koole. Muide, väljajagamiseks olid professorid Rahamägi ja Topman valmis saanud agenda I (nootidega).

Väägvere pasunakoor 90aastane
14. juunil pidas Helmes oma suvepäevi üliõpilaskogu Valvila. Kui harilikult kurdeti, et noored haritlased, eriti üliõpilased, suhtuvad tagasihoidlikult, isegi vaenulikult ususse, siis siin avati kokkutulek kontsert-jumalateenistusega Helme kirikus. Esinesid prl Linda Saar Valgast ja Helme koguduse koor Karl Tuvikese juhatusel. Orelil saatis prl Kaasik Tartust. Alustati vägeva kooriga «Kiida nüüd Issandat». Sissetulek – 25 senti laululehe eest – kavatseti anda Tõrvas püstitatava Vabadussõjas langenute mälestusmärgi heaks. Kirik oli rahvast täis – tulnud oli üle tuhande inimese.
Paide kirikus avati 9. juunil mälestusmärk Vabadussõjas langenud koguduse liikmetele. Õnnistamistalitust juhatas ja jutlust ütles L. Raudkepp Tallinnast. Jumalateenistust ülendasid lauljatar prl Ella Lipand ja Paide laulukoor. Liigutav oli hetk, kui laulukoori vaiksetel helidel kate mälestusmärgilt langes.
Üks haruldane juubel oli ka – Väägvere puhkpillide koor tähistas 30. juunil oma kestvuse 90. aastapäeva. Õieti oli Väägvere muusikakoor juba 108aastane, sest juba 1821. aastal oli Väägveres vennaste palvetundides viiulitel kaasa mängitud. Puhkpillide koosseisule pandi alus 30. juunil 1839. Aastal 1846 asus orkestri etteotsa Taavet Virkhaus, kes puhkpillidega oli tutvunud Tartu vennastekoguduses. Taavet Virkhausi järel sai orkestri juhiks tema poeg David Otto, sagedaseks esinemispaigaks aga Tartu Maarja kirik.
Kui A. H. Willigerode 1857. aastal Tartu Maarja pastoriks valiti, leidis ta oma suureks üllatuseks eest suurepärase pasunakoori. Kirikuraamatusse on ta 1859. aastal märkinud, et Väägvere mängukoor Luunja uue koolimaja õnnistamisel koraale «koguni kenasti» on saatnud ja David Otto Virkhaus sama kenasti juhatanud. Kuna orkester tegutses peaasjalikult vennastekoguduse ja Maarja kiriku ettevõtmistel, valitsesid repertuaaris koraalid ja vaimuliku sisuga palad. 1912. aastast alates juhatas mängukoori David Otto poeg Peeter Eduard.

Mati Märtin