Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 AASTAT TAGASI

24.11.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

November 1926

6. novembril tähistas Tartu muusikaüldsus kohaliku baltisaksa luuletaja ja muusikaarvustaja Carl Hunniuse 70. sünnipäeva. Isa poolt oli juubilar pärit Würtembergist, kus tema esivanemad elasid juba XV sajandil. Sealt oli tema üks eelkäijaid rännanud Rootsi, sealt Rootsi ajal Eestisse.

Perekonnas oli kalduvus vaimulikule elukutsele. Nii oli Carl Hunniuse isa olnud kirikuõpetaja Narvas. Ise õppis ta aastatel 1876–1880 Tartu ülikoolis teoloogiat. Töötas usuõpetaja ja organistina Kuressaares ja Miitavis. Pärast terviseparandamist Saksamaal asus ta 1894. aastal jälle Baltimaile, peatudes esialgu Riias. 1902 valis ta elupaigaks Tartu, kuhu jäi elama kõrge vanaduseni.

Vanemas eas sai ta tuntuks kui luulekogude autor, helikunsti harrastaja ja autoriteetne muusikaarvustaja. Iseloomult oli ta «religioosne, müstiline», nagu kirjutab Postimees. Oma mõtted ütles ta alati selgelt ja otse välja, kuigi need polnud alati kooskõlas teiste baltisakslastega.

Muusikarohke sügiskuu

Varasematel aastatel korraldatud oreliõhtute eeskujul tehti ka sel sügisel Tallinna Jaani kirikus algust vaimulike muusikaõhtutega. Esimene selline oli 10. novembril. Esinesid Joosep Aavik (orel), Kasimir Schypris (laul) ja Udo Topman (tšello). Silmatorkavalt mitmekesise kavaga muusikaõhtu oli 14. novembril. Peategelane oli seekord Jaani kiriku laulukoor, kes väikese orkestri ja oreli (August Topman ) kaastegevusel kandis ette koore Händeli oratooriumist «Messias» ja Haydni oratooriumist «Loomine». Veel esinesid samal õhtul L. Talvik (laul), Enn Võrk (orel), Herbert Laan (viiul) ja Udo Topman (tšello).

7. novembril külastas Tartu Jaani kiriku lauluseltsi koor aga Tallinnat. Kontsert anti Nigulistes. Kavas oli peamiselt saksa uuem kirikumuusika, mida kindlalt ja asjatundlikult juhatas Herman Andreae, orelil oli kaastegev prof dr O. Seremann.

Samal päeval andis Narva Meestelaulu Seltsi segakoor (selline koor kuulus ka Narva Meestelaulu Seltsi juurde) kohalikus Aleksandri kirikus suurema kontserdi, kus lisaks koorile osalesid lauljad pr Triik ja hr Välbe ning Paul Pressnikoff (Indra) orelil. Kontsert läks korda, kuigi publikut oli vähevõitu.

9. novembril oli Tallinna Tütarlaste Gümnaasium aga noore kirikumuusiku Johannes Jürgensoni (Jürme) päralt. Tema autorikontserdil, kus kanti ette nii vaimulikke kui ka ilmalikke helitöid, osalesid konservatooriumi keelpilliorkester, Tallinna Kaarli Lauluseltsi segakoor ja solistid.

Ilmast ja porist hoolimata

1626. aastal oli Vastseliinas asunud ametisse esimene luteri usu õpetaja Christiern Henrici. Seega oli põhjust tähistada koguduse 300. aastapäeva. Vaatamata vilule sügisilmale ja porile oli 14. novembril sellest osa saama tulnud palju rahvast.

Pühakoda säras täies küünlavalguses. Jutluse pidas Tartumaa praost Rutopõld. Jumalateenistust kaunistasid kohalik mees- ja segakoor. Juhatas kooliõpetaja J. Saarniit, kes alates 1920. aastast pidas ka organisti ametit. Kavas olid muu hulgas R. Tobiase «Eks teie tea», A.Lätte kantaat «Väravad säravad» ja Lützeli «Minu süda».

21. novembril andsid Tartu Maarja kirikus aga vaimuliku kontserdi Artur Saat (viiul) ja Alfred Karafin (Karindi) (orel). Kava oli meisterlikult kokku seatud, nagu kiidab Postimees. Selles oli nii klassikat kui ka modernset muusikat, milles eriti silma torkas J. S. Bachi looming.

Mati Märtin

Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid. (Ps 98:1)