Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 AASTAT TAGASI

23.06.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Juuni 1926

Suvi on meil ikka olnud laulupidude aeg.
Ja laulupidudel pidi kindlasti kõlama ka vaimulik koorilaul.

Veelgi enam – laulupeo lahutamatu osa oli
jumalateenistus kohalikus kirikus, kus samuti alati muusika kõlas. Nii oli ka
1926. aastal. 13. juunil oli Palamuse I laulupäev. See kujunes kohalikule
rahvale enneolematuks suursündmuseks ka sellepärast, et peokõnelejana tuli kohale
Jaan Tõnisson.

Juba varahommikul hakkasid ümbruskonna
lauljad Palamuse poole ruttama, et mitte hiljaks jääda kell 7 algavale
peaproovile. Veidi hiljem hakkas igast küljest rahvast kiriku poole valguma,
täites selle kontsert-jumalateenistuse ajaks täielikult. Vaimuliku osa täitsid
õpetaja A. Kerem ja külalisena prof Johan Kõpp Tartust. Kirikutäiele rahvale
esinesid orelikunstnik Peeter Laja ja viiuldaja Artur Saat, kes oma meisterliku
mänguga kütkestasid kuulajaid.

Laul Hans Kapi juhatusel

Samal päeval oli ka Nõo kihelkonnas
laulupäev, mis peeti kauni Vapramäe tipus Otepää ja Nõo köstrite juhatusel.
Tulnud oli 8 koori 200 lauljaga.

Samuti pidas Hageri kihelkond sel päeval
laulupäeva, mille alustuseks kõlas kohaliku pasunakoori esituses Kohila paberivabriku
tornist koraal.

Jakobi ja Rõngu kihelkond pidas laulupäeva
20. juunil.

Eriti magus laulupidude aeg oli muidugi
jaanipäev. Suure-Jaanis oli sel päeval koguni kaks kontserti, mis olid
pühendatud Vabadussõjas langenute mälestussamba avamisele. Vaimulik kontsert
kirikus algas Viljandi garnisoni orkestri esinemisega, millele järgnes
ühendkoori laul meile hästi tuntud helilooja Villem Kapi isa Hans Kapi
juhatusel. Solistidena esinesid prl E. Lillak (sopran), S. Hermann (bariton) ja
H. Siimer (bass). Mõjurikkad olid just viimase esitatud laulud. R. Milli
viiulil ja J. Vaks kornetil pakkusid instrumentaalmuusikat, millest eriti
meeldivalt just Vaksi esitatud Beethoveni palad kõlasid. Eraldi peab veel ära
märkima Ilmatari segakoori esitatud «Halleluuja» G. F. Händeli oratooriumist
«Messias».

Laulupäevade aeg

Jaanipäeval oli laulupäev ka Narva-Jõesuus,
kus ühtlasi avati Vabadussõjas langenute mälestussammas. 600–700pealist
tegelaskogu juhatasid Joosep Saar Paidest ja Eduard Knude Narvast. Kavas oli
kümme laulu, millest eriti õnnestunute hulgas olid Beethoveni «Kõik taevad
laulvad» ja Saebelmanni «Palve».

27. juunil leidis aset Paide muusikapäev,
kuhu oli tulnud 17 segakoori ja 6 pasunakoori. Muusikapäev algas Vallimäel
hommikuse piduliku vabaõhu jumalateenistusega, kus jutlustasid piiskop J. Kukk
ja kohalik preester Uusna. Korda läks ka pidu ise. Võimsalt kõlas laul
Vallimäelt üle Järvamaa lagendike. Siingi juhatasid Joosep Saar ja Eduard
Knude.

17. juunil 
austasid käinalased oma kauaaegset köstrit ja kooliõpetajat  Johann Sakkeust. 70aastaseks saanud juubilari
äratas hommikul kohalik segakoor koraaliga, liigutava tervituskõne pidas
koguduse õpetaja Keerig.

Kohalikust talutarest võrsunud Johann
Sakkeus oli kogu aeg ühel ja samal kohal töötades 49 aastat kooliõpetaja ja
ligi 40 aastat köster olnud. Ka oli ta agaralt tegutsenud koorilaulu edendajana
ja orelite ehitajana. Lahke ja vastutuleliku inimesena oli ta  ümbruskonnas suure poolehoiu võitnud.

Tartu Maarja koguduse nõukogu valis oma
kiriku organistiks Tartu konservatooriumi oreliklassi õpilase Alfred Karafini
(Karindi).

Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)