Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 AASTAT TAGASI

19.04.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Aprill 1926

Et ülestõusmispühad langesid aprilli, oli
sel kuul rohkesti kuulda vaimulikku muusikat.

Suurel Neljapäeval, 1. aprillil oli
Tallinna Kaarli kirikus kontsert, kus osalesid prof Artur Kapp ja Johannes
Jürgenson (Juhan Jürme) orelil, laulja Ludmilla Hellat-Lemba ja viiuldaja
Rudolf Milli, lisaks naisseltsi Linda naiskoor Ludmilla Hellat-Lemba juhatusel.
Nimetatud koor oli hiljuti asutatud ja momendil ainuke iseseisev naiskoor
Tallinnas.

Koori ümber koondunud naispere oli võrdlemisi
kena häälematerjaliga ja tal oli eeldusi kujuneda tugevaks kontsertkooriks.
Samas oli selge, et lauljatarist koorijuht oma ametisse ei sobi. «Vaja on
asjatundlikku ja kindlat mehe kätt,» arvas Muusikaleht.

Tartus kandis Vaiksel Laupäeval Peetri
kiriku lauluselts Adalbert Wirkhausi juhatusel Pauluse kirikus ette Heinrich
Schützi «Johannese passiooni». Ettekannet ei võinud päris õnnestunuks pidada.
Orkestri aset täitis orel. Et aga Pauluse kiriku orel oli viletsavõitu, jäi
iseäranis solistide saatemäng monotoonseks. Koor oli oma osa küll kenasti kätte
õppinud, kuid häälekultuur jättis soovida, eriti sopran kõlas ebameeldivalt
kiledalt.

Solistid Arnold Vismann (Aarne Viisimaa),
Karl Põlde jt tegid, mis võimalik, et helitööd heas valguses näidata. Muide,
ettekandesse oli kaasa haaratud ka kuulama tulnud kogudus, kes laulis oma
koraalid üllatavalt hästi.

Meeliülendav oli ülestõusmispüha hommik,
kui kell pool kuus kõlas Tallinna Jaani ja Kaarli kiriku tornist
puhkpillimuusika seltsi Edu pillimeestelt päevakohane koraal. Kell kuus korrati
sama raekoja tornis.

Helikunstnik Peeter Süda 6.
surma-aastapäeva puhul korraldas Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing
Tallinna Jaani kirikus 18. aprillil varalahkunud helilooja orelitööde
kontserdi. Kavas olid kõik Süda tähtsamad orelikompositsioonid, sealhulgas
prelüüd g-moll, mille ta nädal enne surma lõpetas ja mis nüüd esmakordselt
avalikule ettekandele tuli.

Sellel kontserdil sai üle hulga aja jälle
orelikunstnikuna kuulda Mart Saart, kellele sekundeerisid noored organistid
Peeter Laja ja Johannes Jürgenson. Mitmekesisest ja väga huvitavast kavast
äratas kõige rohkem tähelepanu f-moll fuuga Mart Saare meisterlikul ja
peenemaitseliselt registreeritud ettekandel, samuti eelpool mainitud g-moll
prelüüd ja fuuga Peeter Laja esituses.

Johannes Jürgensoni esitatud Lacrimosa
(seade Mozarti «Reekviemist») ja pastoraal ei rahuldanud registratsiooni
poolest, mille tõttu eriti pastoraalis läks kaduma teosele omane idülliline
õrnus.

Pikk ja külm talv oli Tallinna Jaani
koguduse vaestehoolekande seltsile raske koorma peale pannud. Tavalisest
kallimaks läks vanadekodu kütmine, kasvanud oli hädaliste arv, kes abisaamiseks
seltsi poole pöördusid. Kassa täiendamiseks korraldati Vaiksel Laupäeval
vaimulik kontsert lauljatar Ella Masing-Grünbergi ja prof August Topmani
kaastegevusel. «Koguduse vaestehoolekande selts pöörab südamliku palvega
koguduse liigete poole osavõtta rohkel arvul kontserdist ja anda kontserdi
eeskavadega laululehtede eest mitte vähem kui 25 mk,» vahendas ajaleht Vaba Maa.

1. aprillil oli Viljandi Jaani kirikus
sealse maakoguduse organisti Elmar Rossmanni oreliõhtu, millel olid kaastegevad
pr Hella Rossmann laulusolistina ja Julius Vaks trompetil. Kavas olid Bachi,
Beethoveni, Liszti jt suurmeistrite tööd. Händeli ja Stradella laulud pr
Rossmanni esituses kõlasid hingeliselt, orelipaladest oli parim S. Karg-Elerti
«Prologus tragicus». Eriti kaasakiskuvad olid aga Vaksi ettekantud Beethoveni
palad, kus tema täiuslik mängutehnika ja puhas toon «otse kuulajate südamesse tungis».

Jätkus meie kirikute orelite uuendamine.
Nii tahtis oma vana kulunud oreli asemele uut Palamuse. Muidugi oli
põhiküsimuseks, kuidas kokku saada vajalikku miljonitesse markadesse ulatuvat
summat?

Põltsamaal oli aga rahakogumine juba käsil.
Ka siinne orel oli aegunud ega võimaldanud enam suuremaid ettekandeid
korraldada. Korjanduste, annetuste ja näitusmüükidega oli juba paarsada tuhat
marka kokku saadud.

Aga 14. aprillil sängitati Lohusuul pärast
83aastast eluteed igavesele puhkusele kauaaegne kiriku töötegija Ernst Hugo
Erdmann. Kadunu oli ligi 65 aastat Lohusuus köstriks olnud. Leinateenistuse
kirikus ja kalmistul pidas Torma õpetaja. Muusika eest hoolitsesid pasuna- ja
laulukoor kooliõpetaja Kase juhatusel. Ümbruskonna rahvast oli teeneka
muusikamehe ärasaatmisele palju tulnud. Uueks Lohusuu köstriks valiti K.
Sildnik Loksalt.

Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)