Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 AASTAT TAGASI

08.03.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Märts 1926

Tallinna Niguliste saksa lauluselts
(Nikolai Gesangverein) oli saanud uue juhi. Kuna Konstantin Türnpu tervislikel
põhjustel koori juhatamisest loobus, kohapealt aga asendajat ei leitud, kutsuti
Saksamaalt uueks juhiks  Otto
Hörschelmann, kes jõulupühade eel Tallinna jõudis.

Uus dirigent oli Eestimaal laialt tuntud
pastorite Hörschelmannide sugukonnast ja oma muusikalise hariduse saanud
Saksamaal. 24. märtsil tuldi uue dirigendi käe all Estonia kontserdisaalis
kuulajate ette G. F. Händeli oratooriumiga «Judas Maccabäus». Et kohalike
sakslaste hulgas heade solistivõimetega inimesi ei leitud, kutsuti abiväge
Saksamaalt. J. Knaut-Tobies oma haritud ja kõlava koloratuursopraniga tõi
kunstilise ilmekusega kõik oma soolo-osad kuuldavale. Vähem rahuldasid tenori ja
aldi partii lauljad L. Faur ja E. Riemer-Ruthenberg. Bassipartiid laulis aga
meile hästituntud estoonlane Benno Hansen.

Niguliste koor Hörschelmanni energilisel
juhatusel ja Estonia orkestri kaastegevusel ilmutas kindlat kooslaulu ja
rahuldas dünaamiliselt väljatöötatud ettekandega. Kontserdi head üldmuljet
täiendasid hoolika kaasmänguga prof August Topman orelil ja Paul Pressnikoff
(Paul Indra) klaveril.

Kaotatud paradiis

Palmipuudepühal, 28. märtsil, tuli
esinduslik Estonia Muusika Osakonna segakoor kuulajate ette moodsa itaalia
helilooja Enrico Bossi oratooriumiga «Kaotatud paradiis». Selle esimene osa
kujutas põrgut, kus valitseja Saatan koos abiliste Mooloki, Beeliali jt peab
võitlust taeva vägedega, et hävitada proloogis kujutatud maailma loomise tulemusi.

Teine osa kujutas paradiisi selle õndsuse
ja ilutsemisega inglite koori helide saatel ning taevaliste arutlustega Saatana
võrgutustest, pattudest ja lunastuse võimalikkusest. Kolmas osa oli
pattulangemine Eva naiseliku uudishimu («Oo, miks kannab õisi, vilju iga
taim?») ja meelituste («Ja valjult tuksub mu süda… Su huultelt õnnejoovastust
lase mind nüüd juua») tagajärjel.

Teos paistis silma värvikate
kõlakombinatsioonide, meeleolu kontrastide ja orkestriefektidega. Eva osa oli
dirigent Juhan Aavik andnud veel ebaküpsele kooriliikmele A. Ainomäele, kel oli
küll meeldiv sopran ja häälekool, kuid oratooriumis esineda oli tal veel
varavõitu. Sama võis öelda ka Beeliali ja Uurieli osatäitja A. Kivisildi kohta.

Aadama rollis oli aga vilunud oratooriumilaulja,
Estonia bariton Karl Viitol. Moolokit laulis bass B. Petrov, kuid seegi väike
osa oli talle veel varajane, sest tema hääl oli alles kujunemisjärgus. Koor,
orkester ja orel (viimast mängis Peeter Laja) täitsid oma osa hästi, eriti kui
arvestada asjaolu, et oratooriumi noodid jääolude tõttu liiga hilja pärale
jõudsid.

Vaimulik laulupidu

Apostliku õigeusu metropoliit Aleksander
vaatas aga juba kaugemale – temal oli tekkinud idee panna 1927. aasta suvel
toime vaimulik laulupidu, millest võtaksid osa kõik õigeusu kirikukoorid. Kava
kokkuseadmine usaldati õigeusu kooride juhatajaist moodustatud 8liikmelise
komitee kätte, kellele abiliseks ja nõuandjaks oli palutud Tallinna
konservatooriumi professor Peeter Ramul.

Selleks, et koore maakondades ette valmistada,
kavatseti suvevaheajal Tallinnast ja teistest linnadest osavamaid
koorijuhte  koore õpetama saata. Teatud
kogemusi selliste ürituste korraldamisel juba oli – eelmisel suvel pandi
kohalik laulupidu toime Pärnus, eeloleval suvel taheti sama teha Kuressaares,
kus ka osa üldise laulupeo lauludest läbi proovida taheti.

Aastapäeva kontserdid

Tallinna Kaarli kiriku lauluselts tähistas
oma 6. aastapäeva kontsert-jumalateenistusega, millest elavalt osa võeti.
Seltsi peategevuseks oli vaimuliku koorilaulu harrastamine, esinemine
jumalateenistustel ja kirikukontsertidel.

Koori juhatas Johannes Jürgenson (Juhan
Jürme), kes läinud kevadel oli lõpetanud Tallinna konservatooriumi. Aastapäeva
õhtul oli korraldatud seltsiliikmetele ja kutsutud külalistele meeleolukas koosviibimine.

Märtsis 1926 leidis Tartus aset
erakorraline kirikupäev, kus konsistoorium sai noomida, et polnud küllaldaselt
toetanud emerituuri jäänud õpetajaid ja köstreid, suurendada taheti aga hoopis
näiteks Eesti Kirikule määratud summasid. Eesti Kirik oma toetussumma siiski
sai.

Aga ega kirikudki oma puudustkannatajaid,
väljateeninud õpetajaid ja köstreid ning nende leskesid ega vaeslapsi
unustanud. Tallinna Jaani kirik korraldas sel puhul 21. märtsil heategeva
kontserdi, kus teiste hulgas esinesid «heroilise tenorina» tuntuks saanud Tenno
Vironi ja organist Peeter Laja. Sissemineku alammäär oli 25 marka.

Põhja-Eesti vanemaid, Jüri Muusikaselts
tähistas 14. märtsil Jüri kiriku leerisaalis oma 60. aastapäeva. Seltsil olid
suured teened koguduse ees, kuna tema laul ja puhkpillimäng sageli
jumalateenistusi oli kaunistanud. Osavõtt juubelipäevast oli erakordselt elav.

Mati Märtin

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! (Ilm 1:18)