Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 AASTAT TAGASI

17.08.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Juuli-august 1927

Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist.

2. ja 3. juulil oli piduehtes ka Viljandi. Laulupeo korraldamise oli siin võtnud oma õlgadele Koidu selts, sest Lauljate Liidu Viljandimaa osakonda poldud veel suudetud ellu kutsuda. Siingi ulatus lauljate koguarv 2000ni. Päeva alustati äratusmänguga kirikutornides, laulupidu ise aga algas koraaliga «Ärgake, nii hääl meid hüüab».

Nii laupäeval kui ka pühapäeval esitati Pauluse kirikus Haydni oratoorium «Loomine», esitajaiks Koidu segakoor ja orkester, kuna solistideks olid palutud Benita Brunberg, Arnold Vismann (Aarne Viisimaa), Juhan Kuuman, Aleksander Arder ja Elmar Rossman. Esimesel leiti olevat ilusa kõlaga hääl, mida ta aga ebaõige hingamise tõttu ei suutnud alati mõjuvalt tarvitada. A.Vismann oli juba kogenud laulja, kelle tenoril puudus aga veel ühtlus. A. Arderile polnud midagi ette heita. «Härra Aavik mitte ainult ei juhatanud oratooriumi, vaid tema ka viimistles selle, sest Viljandi ligidal suvitades oli tal võimalik viimaseid proove juhatada,» kirjutas Muusikaleht.

Võrus peeti laulupäev nädal hiljem, 10. juulil. Kandle aeda kogunes 13 koori 380 lauljaga ja Kandle enda suurendatud orkester. Dirigentide hulgas oli ka hiljuti Võrru asunud organist Peeter Laja. Muidugi oli ka Võrus laulupeo puhul kirikukontsert. Kirik oli puupüsti täis ning esinejad P. Laja, viiuldaja A. Mossin, tšellist Noorhani ja Kandle segakoor P. Laja juhatusel ei saanud publiku vähesuse üle nuriseda. Kava, mis sisaldas Palestrina, Bachi, Melartini, Beethoveni, Süda jt helitöid, oli suureks naudinguks tõsise muusika armastajatele.

Laiuse laulupäev, mis samuti peeti 10. juulil, algas kontsert-jumalateenistusega kohalikus kirikus, kus jutlustasid prof. J. Kõpp ja pastor A. Kuusik Tormast. Palestrina, Mozarti, Tobiase, Lätte ja Kappeli helitöödega esines Tartu Akadeemiline Meeskoor Leenart Neumani juhatusel. Kaastegev oli Händeli ja Haydni aariatega pr Paula Neuman-Puusepp, keda orelil saatis kohalik organist G. Pastarus. Ka laulupeo kõne oli J. Kõpu teha.

Laulupäevad olid juulis-augustis veel Jõhvis, Allikul, Pärnus, Jüris, Toilas, Uue-Saaluses jm. Tapal linna esimese aastapäeva puhul korraldatud laulupäeval esitati teiste hulgas ka Beethoveni «Kõik taevad laulvad». Suure-Jaanis oli üks üldjuhte teenekas kirikumuusik Hans Kapp. Esimest korda peeti laulupäeva Äksis ja Harglas.

11. juulil andis vaimuliku kontserdi Tallinna Rootsi kirikus Georg Viinamägi. See õnnestus nii ettekande kui ka osavõtu poolest. Haruldaselt rohke kuulajaskond sai osa Beethoveni, Mendelssohni, Tšaikovski, Rahmaninovi jt loomingust, mida esitati eesti, saksa ja vene keeles. Lauljal osutus olevat sulav, jõuline ja hea kooliga hääl, mis suutis kuulajaid võluda. Vääriliseks saatjaks orelil oli Paul Pressnikoff, kes «tuntud meisterlikkusega» kandis ette ka mõne soolopala.

Pärnu Issandamuutmise kiriku pidustused algasid 10. juulil jumalateenistusega kiriku juures. Seejärel mindi rongkäigus mereäärsele spordiplatsile, kus V. Prantsu juhatusel pandi kõlama vaimulikud laulud. Laulude vaheajal kõneles metropoliit Aleksander laulu tähtsusest meie rahva elus. Õhtul oli Endlas segaeeskavaga peoõhtu, millest võtsid osa ka Soome külalised. Pidustused lõppesid keskööl vabaõhu-ööpalvega Issandamuutmise kiriku juures. Pidustusi austas oma kohalviibimisega ka riigivanem J. Teemant.

13.–18. juulini leidis Keilas aset Eesti Kristliku Üliõpilasühingu VI suvekonverents. Tegeldi tõsiste probleemidega ja lauldi palju. Oli ka kontsert-jumalateenistus Keila kirikus, kus esinesid Tallinna Konservatooriumi viiuli ja oreli eriala õpilased.

17. juulil oli Rõuges kristlike noorte püha. Osavõtt armulauaga jumalateenistusest oli haruldaselt rohkearvuline. Erandkorras oli seda palutud kaunistama Helme kiriku koor Karl Tuvikese juhatusel.

24. juulil oli välisremondi valmissaamise puhul pidulik jumalateenistus Türi kirikus. Rahvast oli nii palju, et osa pidi pühalikku talitust väljas kuulama. Auvõõrastena olid kohal pastorid Chr. Beermann ja A. Mohrfeldt. Jumalateenistust kaunistasid viiulimäng ja soololaul.

8. augustil oli suurpäev Simuna kogudusel. Avati Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas. Sel puhul aset leidnud jumalateenistusel kõlasid soolo- ja koorilaul ning tšellopalad. Siingi oli rahvast nii palju tulnud, et osa pidi teenistust õues kuulama.

28. augustil peeti Jõhvi Mihkli kirikus piiblipüha. Osalesid Vaivara ja Lüganuse õpetajad. Rahvast oli jällegi murdu. Küll oli aga vaid 50 kuulajat bariton Jaan Thomsoni kontserdil, keda saatis orelil Paul Pressnikoff. Küllap põlati piletihindu (50, 75 ja 100 marka) liiga kõrgeks.

3. augustil avati Tallinna Kaarli kiriku vanal kalmistul Eesti ühe andekama helilooja Peeter Süda haual mälestussammas, mille autor oli kunstnik F. Sannamees. Just sel päeval möödus seitse aastat helilooja surmast. Kohale oli ilmunud palju rahvast, kuigi kõuepilved ümberringi keerlesid ja vihmasadu karta oli. Vaimuliku talituse pidas Pauluse õpetaja Paul Kuusik, kes võttis kõneaineks sõnad Taaveti laulust: «Andke mulle keelpill ja kannel, et ma võiks koidu üles äratada.»

Ta kõneles vaimuliku muusika osast meie laulupidudel, lisades: «Ja vaadake: meie lahkunud helilooja Peeter Süda oli selles asjas õrnematele eesti rahva hingeküsimustele toitu annud oma loominguga. Teda tuntakse kui orelimuusika, kui vaimuliku muusika heliloojat, kellest loota võidi, et «koidu ta äratab üles!».»

Laulis rahvaülikooli segakoor Tuudur Vettiku juhatusel. Äikese tõttu lükati kella 21 peale edasi Kaarli kirikus kavandatud kontsert Süda oreliteostest, mis raadio teel surnuaiale ja üle maa pidi edasi antama. Esinesid Mart Saar, Johannes Jürgenson (Juhan Jürme) ja rahvaülikooli segakoor, kes kordas kalmistul esitatud kava.

19. augustil lõppesid 25. juulil alanud kooliõpetajate ja koorijuhtide laulu ja muusika suvekursused Tallinnas. Kursuste juhataja Viktor Krull leidis, et tööd oli tehtud hoolega. Teoorias võeti läbi konservatooriumi aastane õppekava, s.o algteooriast orkestreerimiseni. Orelimängu tundmaõppimiseks käidi Jaani kirikus kuulamas «meie anderikkaima noore» Lydia Terkmanni (Tiiu Targamaa) mängu. Toomkirikus pakkus aga valitud muusikat prof August Topman.

18.–19. augustil oli Rakveres köster-organistide ühingu koosolek. Sel puhul oli Rakvere kirikus liturgiline jumalateenistus, mida kaunistas koguduse koor. Koosolekul konstateeriti, et meie kirikumuusikud ei ela oma palgast ära ja peavad pidama ka kõrvalteenistust. Nõuded kirikumuusikale olid aga kasvanud. Köster pidi olema võimekas kirikumuusik, õpetaja abiline koguduse vaimuliku elu edendamisel, leeriõpetuse andmisel ja noorsoo kasvatamisel kristlikus vaimus. Ta pidi ka töötama õpetaja abilisena kantseleis ja juhtima koguduse majandust, et õpetaja saaks end pühendada jumalariigile.

Jutuks olid ka hõõrumised õpetajate ja köstrite vahel. Võeti nõuks korraldada 1928. aasta algul Tallinnas koorilaulu ja orelimuusika kursused. Veel otsustati 1928. aastal pidada igas praostkonnas vaimulik laulupäev. Selleks vajalike nootide väljaandmiseks moodustati muusikakomisjon, kuhu valiti prof A. Topman, F. Siiak, A. Siiak, J. Riomar, K. Tuvike ja J. Tari. Topman esines ka Rakvere kiriku orelil, andes ühtlasi juhatust pillide kuninga käsitlemisel.

Kuid juba oli alustatud ka ettevalmistustöid uueks hooajaks. Tallinna Jaani koguduse laulukoor Enn Võrgu juhatusel alustas Händeli oratooriumi «Messias» õppimist. Läinud kevadel kavva võetud oratoorium «Loomine» oli pärast kahekordset ettekandmist Tallinnas esitatud ka Rakveres, Kadrinas ja Kuressaares. Et lauljate arv oli vahepeal suurenenud, hakati harjutusi tegema Estonia uues proovisaalis.

Tallinna Kaarli Lauluselts valmistus andma vaimuliku kavaga kontserti Johannes Jürgensoni koorilauludest. Need laulud, arvult 12, pidid lähemal ajal Kaarli Lauluseltsi kirjastamisel ka trükis ilmuma.

Pärnus hiljuti asutatud sümfooniaorkestri juurde kavatseti asutada segakoor, et saada võimalus korraldada suuremaid ilmalikke ja vaimulikke kontserte.

Artur Kapp töötas aga terve suve oma oratooriumi «Hiiob» kallal. Muusikaleht teatab, et «oratooriumi lõpule viimine võtab veel aega». Ja tõesti – meil tuleb oodata veel aastaid, enne kui teose valmimisest rääkida saame. 

Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)