Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

80 aasta taguseid lehti sirvides

25.09.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

1933. a mihklikuul peeti EPMK aastapäeva, toimus Pärnu praostkonna sinod ja instrueeriti laulupidude juhte.

6.–10. septembrini leidsid Tallinnas aset Balti ja Slaavi Piiskopliku Metodisti Kiriku aastakonverents ja Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku 25. aastapäeva pidustused. Kutsutud olid Läti ja Rootsi superintendendid jt välismaa vaimulikud. Sel ajal oli meil metodisti kogudusi 12, abikogudusi 38. Tegutseti 8 kirikus, 10 palvemajas ja 124 muus kooskäimiskohas.
Juubeliaktusel 7. septembril esines Tallinna koguduse segakoor, esitades muu hulgas juubeliks kirjutatud Johan Tamvergi laulu «Jumal on meiega». 9. septembril oli pidulik kontsertjumalateenistus, kus mees- ja segakoorid esitasid tähtsamate heliloojate vaimulikke töid.
10. septembril avati Kaitseväe kalmistul vabadusristi kavaleride matusepaigas mälestussammas. Talitust toimetasid õpetaja Stokholm ja kreeka õigeusu järgi ülempreester N. Päts. Esinesid Tallinna Meestelaulu Seltsi koor notar Bergmani juhatusel ja kaitseministeeriumi orkester. Kõlas tuntud koraal «Jumal, Sul ligemal», Schuberti «Püha, püha», Türnpu «Mu armas isamaa» jt asjakohased laulud.

Laulupidude juhid said juhendust
26. ja 27. septembril leidis Tallinna konservatooriumi ruumes aset vaimulike laulupidude juhtide instrueerimine, millest võtsid osa asjast huvitatud köstrid ja koorijuhid, samuti õpetajad kui koguduste vaimulikud juhid. Avakõne pidas praost Aleksander Kapp, tuues näiteid Vana Testamendi ja Kreeka vaimulikust laulust.
Prof August Topman tutvustas Kirikulaulu XI vihikut, milles leidus 17 tuleva aasta laulupidude laulu, mida võis esitada nii vabas õhus, laululaval, kirikukontsertidel kui ka pidulikel jumalateenistustel. 11 neist lauludest olid seatud ka puhkpilliorkestrile. Seletused olid täpsed ja asjalikud. Muusikalisi näiteid esitasid konservatooriumi oreliklassi Collegium Musicum koor ja Kaitseliidu puhkpilliorkester.
Kursuste ühe osana peeti 26. septembril Tallinna Jaanis ka koraalipüha, kus esinesid Tallinna kirikukoorid Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel ja August Topmani oreli kaasmängul. Sõnalise osa oli enda peale võtnud prof Rahamägi Tartust.
Koorijuht ja helilooja Johannes Jürgenson oli valmis saanud kantaadi «Memento Mori» solistidele, segakoorile ja orkestrile, mida Kaarli Lauluselts juba hoolega õppis. Selle sisu põhines Piiblil, käsitledes rikka mehe ja vaese Laatsaruse lugu. Teksti kirjutas õpetaja Sommer.
Türi kirikus hakati jälle korraldama igakuiseid muusikaõhtuid koos vaimuliku kõnega, mille pidas kas oma või külalisõpetaja. Septembris esines siin külalisena viiuldaja V. Indrikson Tallinnast ja kohalik organist J. Veeber.

Sinodiliste tähelepanu all sisemisjon
15. septembril leidis Pärnus aset praostkonna sinod. Kohal oli üheksa õpetajat, üks köster ja kaheksa koguduste saadikut. Vahetati mõtteid laulatuste arvu vähenemise üle. Soovitati toimetada abielu registreerimine ja laulatus korraga. Ebaloomulik olevat laulatada «mõni aeg pärast» registreerimist. Väärnähtusi leidus ka koduristimise alal.
Suurt tähelepanu pöörati sisemisjonile. Siin soovitati valida õpetaja abilisteks küllaldane arv vöörmündreid – nii saab parema ülevaate koguduse muredest. Märgiti, et ka piibleid ostetakse vähem. Vajalik oleks leerilastele õnnistamispäeval Piibel kinkida. Lõpuks tunti muret lauluraamatu pärast, soovitati mitte kiirustada vanade, tuntud ja armastatud koraalide ümbertöötamisega.
17. septembril õnnistati Kärla kiriku õpetajaks Theodor Hirschhausen. Kirik oli maitsekalt kaunistatud. Õnnistamist toimetas piiskopi kt praost Aleksander Kapp. Sellele järgnenud kontsertjumalateenistusel jutlustasid külalisõpetajad ning esinesid kohalik ja Kuressaare linnakiriku laulukoor. Vaatamata vihmasele ilmale oli sündmusest osa saama tulnud palju rahvast.
Tallinna Jaani noorte koguduses algas jälle sügistalvine tegevus. Muusikatoimkonna juures jätkas tööd 80-liikmeline segakoor. 24. septembril peeti muusikaliste ettekannetega perekonnaõhtu.
Suurema tähelepanu võitmiseks korraldati 17. septembril Tallinnas Politsei aias vabaõhu-jumalateenistus. Jutlustasid stud. theol. Uno Schilting ja pastor Rein (Reinhold) Uhke. Esines Pauluse kiriku segakoor Arnold Biltse juhatusel.

Mitmesugust
Üks huvitav lõik meie kirikumuusikast: 1932. a septembris asutati Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonna meeskoor. Augustis 1933 seoses vabadussõjalaste liidu sulgemisega pidi ka koor oma tegevuse katkestama, kuid mitte päris – jätkati Tallinna Pauluse koguduse meeskoorina, kuni oktoobris avanes jälle võimalus arendada laiemat tegevust. Kooris laulis üle 150 mehe ja seda juhatas Evald Aav.
28. septembril lahkus igavikku õpetaja Johannes Traugott Jürgenson, kes vaid ühe aasta oli saanud olla Kirbla hingekarjaseks. Tal oli kindel usk: «Mis Jumal teeb, on ikka hea. Tahab tema mind terveks teha, siis saan ma terveks; tahab tema mind siit ära kutsuda, siis peab seegi mulle heaks tulema.»
Tallinna Kaarli kiriku õpetajal Artur Sommeril sai valmis keskkooli viimasele klassile mõeldud usuõpetuse raamat «Ülim usk». Koosnes see kahest osast: «Lühike usundilugu» ja «Süstemaatiline usu- ja kõlblusõpetus».
Ka meie eelmisel iseseisvusajal leidus inimesi, kes olid võtnud südameasjaks pilgata usku ja usklikke. 6. septembri Postimehest saame lugeda üsna solvavat kirjutist «Moodne jutlus», kus Piiblit nimetatakse «üheks peenikeseks poliitiliseks lendleheks», kiriku töötegijaid erakondlike huvide eestvõitlejaiks, ega peeta paljuks naeruvääristada isegi meieisapalvet. Artikkel põhjustas kirikuringkondade pöördumise riigivanema poole.
Mati Märtin

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)