Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

80 aasta tagune elav kiriku- ja muusikaelu

24.08.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Noorelt surnud Peeter Süda ei hoolinud rahast. Kui tal seda oli, ostis ta pigem noote, aga mitte süüa. Internet1930. aasta heina- ja lõikuskuusse jagus juubeleid, kontserte ja laulupäevi ning peeti ka konverentse ja koguneti oma teadmisi-oskusi täiendama. Juulis tähistati aga ühe perekonna erakordset ametijuubelit.
27. juulil oli Toris haruldane sündmus. Sealne köster-organist B. J. Habicht tähistas oma perekonna 160aastast köstriameti juubelit. Torisse olid Habichtid asunud 1770. aastal ning olnud viie põlve jooksul köstrid-organistid. Berthold Johannes Habicht oli sündinud Toris 6. märtsil 1881, organist oli ta alates 1902. aastast. Haruldase juubeli puhul oli Toris kontsert-jumalateenistus, millest määratu rahvahulk osa võttis.
Kontserdiosa läks hästi korda. Algas see vägeva avamänguga orelil, esinejaks Pärnu organist Lorenzon. Juubilari õde pr H. Wilde kandis ette paar soololaulu ja segakoor Habichti enese juhatusel laulis neli laulu. Ligi sajaliikmelist Tori koori võis maakoha kohta suurepäraseks pidada, sest ta oli saanud päris hea häälekooli. Jutlustas Vändra õpetaja J. Nuudi.
B. J. Habicht andis ülevaate enda ja oma esivanemate tööst. Oli ka karme aegu üle elatud, kui köstri koht püüti asendada abiõpetaja omaga. Juubelipäev jätkus Habichti kodus, kus lauldi ja kohaliku Kaitseliidu orkestri lõbusaid lugusid nauditi. Peoperemees oli tuntud ka kui tubli põllumees, kes kivisest põllust oli osanud eeskujuliku talu kujundada.
Tähistati juubeleid
Rõuge kirik sai 200aastaseks. Ka seda juubelit koos uue oreli pühitsemisega tähistati 27. juulil. Vanade kirikumüüride ümber kogunes ligi 8000 inimest. Kohal olid piiskop, prof Rahamägi, praost Rutopõld jt vaimulikud. Et rahvast oli väga palju, peeti jumalateenistus kirikuplatsil.
Pärast oreli õnnistamist, mida toimetas piiskop J. Kukk, mängis prof August Topman «Püha, püha». Pärast lõunat andis Topman uuel pillil ka kontserdi. 15 000 kr maksma läinud oreli olid ehitanud vennad Kriisad. Oma 31 registri ja 2174 vilega oli see moodsamaid ja parimaid oreleid meie maakirikutes. Vajadus pilli järele oli suur, sest eelmise olid Vabadussõja ajal lõhkunud enamlased.
Haapsalu linn sai 650aastaseks. Pidulik jumalateenistus oli linnusekirikus, mis 1279. aastal oli saanud uueks piiskoplikuks keskuseks. Oma jutluses toonitas õpetaja Mühlen külvi ja lõikuse mõtet. Tallinna Kaarli õpetaja Sommer rõhutas Kristuse armastuse igavest väärtust. Jumalateenistust kaunistas Haapsalu rannaorkester. Kirik oli rahvast täis.
Mustvee evangeelne luterlik kirik sai 50aastaseks. Pühakoda renoveeriti selleks päevaks nii seest kui väljast. Pidustustest võtsid osa kõik ümbruskonna õpetajad, köstrid ja koguduste esindajad.
Ka Valga Peetri kogudusel täitus 50 aastat. Seda tähistati 31. augustil. Pidulikul talitusel osales kaheksa õpetajat. Konsistooriumi tervituse andis edasi prof Rahamägi. Õpetaja Tammikule anti üle kuldrist. Jutlustas kogudusest välja kasvanud Peetri kirikukooli endine õpilane, nüüdne Tartu ülikooli rektor Johan Kõpp. Jumalateenistust kaunistas koguduse koor.
Päras koosviibimist Säde seltsi saalis koguneti uuesti kirikusse, et osa saada kontsert-jumalateenistusest. Jutlustas prof Rahamägi, soololauludega esinesid helmelased köster Karl Tuvike ja pr Vasar, orelit mängis üliõpilane Georg Pastarus. Kirik oli maitsekalt kaunistatud.
Jätkusid suvised laulupäevad
Karksi I laulupäev tõmbas kokku suure rahvahulga. Sama ei saanud öelda aga tegelaste kohta – nii mõnigi koor oli tulnud pooles koosseisus või hoopis tulemata jäänud. Kohe pärast laulupidu oli aga kirikukontsert ja liturgiline jumalateenistus Karksi kirikus. Esinesid Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor ja Ugala teatri tenor Hugo Malmsten.
Rakvere laulupäev algas 5. juulil Tallinna Rahvaülikooli Seltsi segakoori vaimuliku kontserdiga kohalikus luteriusu kirikus. Juhatas Tuudur Vettik. Solistina esines Mart Saar orelil. Nii koorile kui solistile avaldati tunnustust. Eriti köitis Saare improvisatsioon, milles väljendus meistri suur fantaasia ja andekus. Rahvast oli aga sel kontserdil vähem, kui see oleks väärinud.
Kristlike üliõpilaste tegus suvi
Kristlike Üliõpilaste Ühingu ettevõtmisel toimus 13. juulil suurem kontsert-jumalateenistus Rakvere kirikus. Jutlustas teoloogiaüliõpilane H. Masing, tema kaasvõitleja V. Saksen rääkis tänapäeva noorsoo probleemidest. Kolme soololauluga esines konservatooriumi üliõpilane prl Brigo, keda orelil saatis prl Kurrikoff. Rohkelt müüdi ühingu kirjandust.
Samal päeval pidas Võrumaa üliõpilaskogu Räpinas oma suvepäeva. Sel puhul oli Räpina kirikus kontsert-jumalateenistus, mida pidasid kohalik õpetaja Saarmann ja Hargla õpetaja Maier, vaimuliku kõnega esines aga üliõpilane Abel. Pärast jumalateenistust oli Räpina ühisgümnaasiumis aktus, millele järgnes koosviibimine, kusjuures lauas «viibiti täiesti kainelt, lauldi ja peeti kõnesid».
27. juulil olid kristlikud üliõpilased jumalateenistust pidamas Merikülas. Nägusasse metsakabelisse voolas suurel arvul rahvast mitmelt poolt Vaivara kandist. Jutlustasid üliõpilased Saksen ja Kuldvere. Muusikaliste ettekannetega astusid üles Narva-Jõesuus asuvad ühingu liikmed.
Soojalt ja meeliülendavalt mõjus jumalateenistuse lõpp, kui Vaivara õpetaja L. Treumann õnnistas Kristlike Üliõpilaste Ühingut ja tema ettevõtmisi evangelisatsiooni alal.
Jänedal oli 16.–20. juulini ühingu suvekonverents. Prof Rahamägi kõneles teemal «Miks olen mina kristlane», üliõpilase M. Arike teemaks oli «Meie igapäevaseid eluraskusi» ja H. Masingul «Deemonlik Jumal». Pühapäeval korraldasid üliõpilased jumalateenistused Aegviidu ja Tapa palvemajades.
Köstrid-organistid kogunesid kursusele
12. augustil avati prof Rahamägi kõne ja palvega Tallinna Kaarli leerisaalis köstrite-organistide kursus. Tervitusi ütles ka köstrite ühingu esimees H. Anniko. «Elame hädaldamise tähe all ja rahulolematuse ajajärgul: häda, kui kursusi ei korraldatud ja kui – siis osavõtjaid vähe,» kirjutab Eesti Kirik. Eelmisel aastal oli osavõtjaid paarikümne ringis, nüüd 30 ümber.
Kava oli ulatuslik ja sisukas: 1) kirikumuusika, orelimäng ja laulukoori juhatamine (Topman), 2) köstrite usuline ja kõlbeline töö koguduses (Rahamägi), 3) köstrite töö leerilaste seas (Jürgenson), 4) köstrite ülesanded koguduse noorsootöös (Sternfeldt). Praktilist muusikaõpetamist jäi seekord väheseks.
Õhtupoolikutel andis prof August Topman oreli juures juhatust, «kus selgus vana tõde: meie arvame ennast targemaks kui tõesti oleme ja ei viitsi korralikku koraalimängu ära õppida». Leiti, et võiks korraldada pikemaajalisi kursusi orelimängus. Kursuse lõpus anti Tallinna Jaani kirikus eeskujulik koraaliõhtu, kus kõneles piiskop, koraalidega aga esinesid kursusel osalenud köstrid ühes kohalike lauljatega.
Meenutades Peeter Süda
3. augustil möödus 10 aastat helilooja Peeter Süda ootamatust surmast. Ta oli vaid 37aastane, kui haigus selle kirikumuusikale nii vajaliku andeka helimeistri ära viis. Esimest õpetust orelimängus oli ta saanud köster Knapsi käest. Peterburi konservatooriumis õpetas talle seda pilli prof L. Homilius. Orel oligi Süda armsaim mänguriist. Orelivirtuoosina oli ta suurejooneline, tema esinemised kujunesid haruldaseks kunstinaudinguks. Ka tema looming oli pühendatud orelile.
Süda orelitööd on kirjutatud klassikalises laadis, olles tehniliselt põhjalikult läbimõeldud. Võib isegi öelda, et oma teostega lõi ta monumentaalse aluse meie orelimuusikale: fuuga f-moll, prelüüd ja fuuga g-moll, «Basso ostinato», «Ave Maria», «Scherzino», «Gigue a la Bach», lisaks pooleli jäänud tööd, nende hulgas «Requiem aeternam».
Süda ainelised vajadused olid minimaalsed. Raha vajas ta peaasjalikult nootide muretsemiseks. Sageli eelistas jääda söömata, et hoida raha nootide ostmiseks. Mihkel Lüdig mäletab, et kord pakkunud ta Südale 15rublast teenistust ühel eesti peol esinemise eest, kuid Süda ütles sellest ära, väites, et tal olla veel 3 rubla taskus. Mammonat ta ei sallinud.
31. augustil oli Jüris piiblipüha. Külalisena jutlustas Palamuse õpetaja A. Kerem, kuidas Piibel ka tänapäeval raamatute raamatuks on jäänud, milleta me elust läbi ei suuda sammuda. Ülendav oli kuulata Arnold Vismanni (Aarne Viisimaa) laulu ja Mihkel Lüdigi orelimängu.
Ja lõpuks: sise- ja kohtuminister ei kinnitanud taarausuliste põhikirja, «kuna seal puudusid usutunnistuslikud kirjad ja kindlad usukombed».
Mati Märtin

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)