70 aastat Londoni koguduse elus

21. mail tähistab Londoni kogudus jumalateenistusega 70. aastapäeva, jutlustab piiskop Tiit Salumäe. Teenistusel meenutatakse ka kauaaegset õpetajat Jaak Tauli, kes suri 10 aastat tagasi, kuid kelle sünnist möödub sel päeval 112 aastat.

Pärast II maailmasõda oli Lääne-Euroopa riikides tuhandeid eesti pagulasi. Saksamaa põgenikelaagrist saabusid Inglismaale esimestena n-ö valged luiged – noored naised, kes toodi tööle haiglatesse. Seejärel saabusid umbes 5500 eestlast tööle vabrikutesse ja põllumajandusse.

Jumalasõna emakeeles
Varsti pärast ümberasumist asutati ka esimesed eestlaste organisatsioonid. Kirikud olid esimeseks koondajaks, kohaks mille ümber rahvas kogunes. Inglismaal otsustas Eesti saatkond saadik August Torma eestvedamisel otsida kaasmaalaste teenimiseks kirikuõpetajat. 6. septembril 1945 pöörduti Gloucesteri piiskopi poole, kes oli anglikaani kiriku välissuhete esimees.
Gloucesteri piiskop toetas seda ideed ning soovitas, et kirikuõpetaja toomiseks Inglismaale oleks vaja esmalt kogudus asutada, sest see aitaks sissesõidu loa saamisel. Londoni Eesti evangeelse luteriusu koguduse asutamiskoosolek toimus 28. juulil 1946, võeti vastu ajutine põhikiri ja valiti ajutine juhatus ning nõukogu. Koosolekut juhatas saadik Torma.
Järgnesid läbirääkimised ning nende tulemusena saabus 1947. aasta kevadel Inglismaale Tartu Peetri koguduse õpetaja dr Jaak Taul. Koguduse ajutisse juhatusse kuulusid esimees kapten P. Onno, liikmed pr R. Veldi, hr B. Jakobson, pr E. Laderlich ja dr E. Aruja.
See oli esimene kogudus, mõne aja möödudes saabusid Inglismaale veel mõned usuteadlased, nende hulgas ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preester N. Hindo ning kogudusi asutati ka teistes Inglismaa piirkondades.
Saadik Torma kirjutas Londoni koguduse viienda aastapäeva puhul: „Usuline teenimine emakeeles on seega tehtud kättesaadavaks kõigile eestlastele, kes sellest on huvitatud.”

919 koguduseliiget
Emadepäeval, 11. mail 1947 toimus Eesti Vabariigi saatkonnas ajutise nõukogu koosolek, millest võttis juba osa ka õp Jaak Taul. Koguduse avajumalateenistus toimus esimesel nelipühal, 25. mail 1947 anglikaani kirikus St. Paul’s Church Onslow Square. Koguduse täiskogu koosolekul 2. novembril 1947 valiti õp Jaak Taul ka ametlikult koguduse õpetajaks ning nii Londoni piiskop kui ka EELK piiskop Johan Kõpp tervitasid seda otsust oma kirjadega.
Londoni koguduse aruanne viienda aastapäeva puhul mainib, et koguduses on 919 liiget ning lisaks Londonile on teenistusi peetud ka Belgias Brüsselis, Hollandis Rotterdamis ja Haagis ning Iirimaal, hiljem lisandus sellesse nimekirja ka Pariisi kogudus.

Paremad tingimused meelitasid lahkuma
Aastal 1948 kolis kogudus uude kohta – St. Peter’s, Cranley Gardens, kus teenistused toimusid seni, kui kogudus sai endale kasutamiseks St. Anne’i & St. Agnese kiriku City’s aastal 1966.
Koguduse arhiivi materjale lugedes selgub, et esimese viie aasta raske töö kandis vilju, kuid siis saabus teine migratsioonilaine. Alates 1950. aastast lahkus suur hulk eestlasi Inglismaalt Kanadasse, USAsse ja Austraaliasse, nende hulgas ka mõned vaimulikud.
Praost Albert-Enno Aaviksaar tõdeb Londoni koguduse 50. aastapäeva puhul, et kaasmaalaste arv on kahanenud Inglismaal vaid paari tuhandeni. Kuigi ka Inglismaal on kitsendused töövõimaluste leidmisel kaotatud, otsitakse paremaid elutingimusi teistel maadel ning kahjuks oli Inglismaa paljudele eestlastele lühiajaline läbikäigumaa.
Vaatamata oma kõrgele eale jätkas õp Taul Londoni koguduse teenimist pea pool sajandit, tema viimane jumalateenistus oli jõuluõhtu teenistus 1992. a. Seejärel korraldas koguduse teenimist esimees pr Salme Aareandi, kes kutsus külalisõpetajaid ning pidas ise palvusi.
Londoni koguduse teenimisele aitasid kaasa praost Aaviksaar (Kesk-Inglismaa kogudus), õp Herbert Võsang (Põhja-Inglismaa kogudus), pastor Ron Englund (Inglise luterlik kirik LCiGB), rev Steven Knowers (anglikaani kirik) ning mag Alar Laats ajavahemikus 1993–1995 kuni Eestisse tagasipöördumiseni.

Uus õpetaja Eestist
Ilma õpetajata Londoni koguduse nõukogu otsustas uut õpetajat otsida Eestist. Oktoobris 1996 kirjutas hr A. Ojasoo (viimane elus asutamiskoosolekul osaleja) praost Aaviksaarele, et kogudus on kutsunud Eestist endale õpetajaks Lagle Heinla, kes ordineeriti diakoniks detsembris ning pidas oma esimese teenistuse jõuluõhtul 1996.
Septembris 1997, pärast UI seminari lõpetamist, ordineeriti Lagle Heinla vaimulikuks ning ta saabus tagasi Londonisse juba täieõigusliku kogudusevaimulikuna. Peapiiskop Udo Petersoo pidas ametisse õnnistamise jumalateenistuse St. Anne’i ja St. Agnese kirikus aprillis 1998. Õp L. Heinla on Londoni kogudust teeninud nüüdseks 20 aastat.
1997. a aruande kohaselt oli Londoni kogudusel liikmeid 134, praeguseks on sellest nimekirjast alles umbes 15, enamik neist algsete koguduse liikmete lapsed, kes elavad üle Inglismaa. Aastatel 1997–2011 oli 11 ristimist, kuid nagu eelmistelgi aastakümnetel, on Inglismaa paljude jaoks lühiajaline peatuspaik.
Viimase kümne aasta jooksul on enamiku kirikulistest moodustanud nooremad eestlased, kes on töö või pereelu tõttu Inglismaal, kuid on koguduse liikmed Eestis. Saadik Tormal oli õigus, kui ta ütles, et kirik on kohaks, mille ümber rahvas koguneb. Vaatamata ametlikult väiksele liikmeskonnale kogub Londoni kirik enda ümber jätkuvalt kaasmaalasi. Loodame, et Jumala abiga see nii ka jätkub.
Lagle Heinla,
Londoni koguduse hooldajaõpetaja