Esileht » Online » Online artiklid »

7.04 Näituse tegijad selgitasid kella lugu

07.04.2007 | | Rubriik: Online artiklid

 

Üleeile viisid kirikukellade näituse korraldajad Tallinna kaks Järvamaa kella, mis pärinevat Järva–Jaanist, kuigi Järvamaa muuseum pidas 50 rublaga ostetud 17. sajandi kella seni Järva–Madise omaks.

Üleeile hommikul tassisid mehed Järvamaa muuseumist välja 17. sajandist pärineva kella. Maist detsembrini on see nähtav Niguliste muuseumis näitusel «Kirikukellad Eestis».
Järvamaa muuseumi peavarahoidja Külli Lupkin sõnas, et selle kella kohta muuseumil palju teavet polegi. Muuseumis on see kirjas Järva–Madise kiriku kellana. Lupkin selgitas, et kellale on pressitud aastaarv 1634, saksakeelne kiri, taimornament ja usuteemalised valatud figuurid.

Päritolu reedevad kirjad

Lupkini andmetel jõudis kell muuseumi kogusse 1950ndate algul ja on ostetud Väätsalt 50 rublaga. «Kust kell inimese kätte sai, kahjuks ei tea, inimene ei hakanud ka seda avaldama,» lisas ta.
Lupkin lausus, et nüüd siis ongi kunstiajaloolane Juhan Kilumets välja uurinud et kell pärineb hoopis Järva–Jaanist.

Näituse «Kirikukellad Eestis» korraldaja Juhan Kilumets ütles, et temal pole kahtlust: see on Järva–Jaani kiriku kell. Esiteks kinnitab seda kellal olev kiri, et kella annetas Roosna–Alliku mõisnik, kes oli Kilumetsa teada seotud just Järva–Jaaniga.

Teiseks tõendavad kella päritolu Järva–Jaani kiriku dokumendid. Kilumetsa hinnangul on tegemist kena barokkstiilis kellaga. Tema andmetel oli kell Järva–Jaanis üleval kuni 1912. aastani. Et see oli pragunenud ja mõraga, ei kõlvanud enam ja asemele tehti uus. «Edasi on juba ajalugu keeruline,» märkis ta.
Kilumets ütles, et 17. sajandist pärit kelli Eestis palju pole ja tema meelest on kell üliväärtuslik.

Eile viidi Järvamaalt näitusele ka teine kirikukell, sedapuhku Järva–Jaanist ja on Järvamaa muuseumis  olnu otsene järglane. Seegi 1912. aastal ülespandud kell mõranes aja jooksul. Järva–Jaani koguduse õpetaja Katrin–Helena Melderi teada võeti kell alla 1990ndatel. «See pandi kantsli alla ja oli kõigile huvilistele näha,» lisas ta.

See, et Järvamaa muuseumis on olnud peidus Järva–Jaani vana kell, tuli Melderi ütlust mööda meeldiva üllatusena. «Põnev avastus meile, kaunis kell,» lisas ta. Melder lausus, et perekond vo Rosenid saatsid kogudusele materjale, kus on kella lugu sees. Ta on dokumentidest lugenud, et kell anti pärast mahavõtmist muuseumile. «Kui kella polnud kusagil hoida, näiteks sõjaajal, anti see kellegi kätte hoiule ja siis hiljem tagastati muuseumile,» lausus ta.

Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret lausus, et näitusele «Kirikukellad Eestis» on tahtmine koguda 15 kella.

Näeb unikaalseid kirikukelli

Järvamaa muuseumist toodut pidas ta suurepäraseks barokk–kella näiteks. Kellad on Niguliste muuseumile olulised ka selle pärast, et kellade annetaja, von Rosenite perekonna esindaja Boguslaus von Rosen on Nigulistesse maetud ja sama perekond on tellinud ka kantsli.

Kahte Järvamaa kella pidas Saaret heaks erinevate ajastute näideteks. Saaret ütles, et näitus pakub ülevaadet kirikukellade stiilidest, samuti näeb kelladega seotud esemeid, illustreerivaid fotosid ja jooniseid ning skeeme. «Et Niguliste muuseumi püsiekspositsiooni paremikku kuuluvad peamiselt keskaegsed kunstiväärtused, on ka selle näituse eesmärk tutvustada eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ja unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukelli,» lausus ta.

Eksponaadid pärinevad Eesti muuseumide, kirikute, koguduste ja erakogudest.

TEAVE

Järva–Jaani kiriku 17. sajandist pärinevale kellale on graveeritud saksakeelne tekst, et Boguslaus von Rosen kingib Jumala auks selle kella kirikule. ANNO 1634 Deo Gloria in Excelsis.

Boguslaus von Rosen (surn 1658) oli siinsetest von Rosenitest kuulsaim, 1639 mainitakse teda Roosna–Alliku mõisnikuna.

Roosna–Alliku kuulus Järva–Peetri kihelkonna alla, seega võib kell olla Järva–Jaani kiriku oma.

Järva Teataja, 7. aprillil 2007

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)