Esileht » Online » Online artiklid »

7.04 Haua ümber koguneb mitmesuguseid inimesi

07.04.2007 | | Rubriik: Online artiklid

 

Ülestõusmispühade näidendi ettevalmistused Paide kirikus sarnanevad natuke Uue Testamendi räägitud looga, ka seal sattusid sündmuste keerisesse omad inimesed, kõrvaltvaatajad ja lihtsalt kohustust täitvad ametnikud.

 

 

Et kirik piibli sündmusi etendab, pole iseenestest mingi ime, juba keskajal olid niisugused rahvaosalusega vaatemängud moes.

 

Tähtsamad ülikud tellisid endast vahel isegi maale, kus nad on ajaloolistesse sündmustesse maalitud. Näiteks pealtvaatajana Jeesuse ristilöömist tunnistama või siis vagalt mäejutlust kuulama.

Tavainimesed said ebatavalise rolli

Ajaloolane Jüri Kuuskemaa on kirjutanud, et ülestõusmispühade eel käival palmipuudepühal oli linlastel komme kogu sündmus tõetruult maha mängida.

Selleks oli ehitatud isegi eriline puust ratastega eesel, kelle teele urbadega pajuoksi visati ja linna jõudnud Jeesust tervitati.

Praegusaja inimestele, kes pakutava meelelahutuskoorma all suisa ägisevad, võivad niisugused ettevõtmised isegi naljakad tunduda.

Paide Püha Risti kiriku plaan kogu ülestõusmislugu omal jõul ja käepäraste vahenditega etenduseks vormida on niisiis ajaloolises plaanis kirikuelus tavasündmus, mis praegusajal hakkab üha haruldasemaks jääma.

Üleeile proovi kogunenud osalised olid niisuguse moega, nagu käiksid iga päev kultuurikeskuses vaimulikke näidendeid harjutamas. Tegelikult see nii muidugi pole.

Inglid riietusid parajasti tiibadesse ja lokkidesse. Ingel oli oma välimusega kaunis rahul, kuigi ta ei saanud istuda (tiivad võivad katki minna) ega peaga vehkida (aupaiste võib kuhugi kinni jääda).

Ingel ehk pärisnimega Angeelika Mäsak sattus näidendisse selle pärast, et tema ema Ingrid soovitas minna koguduse huvikooli «Kiikajon». «Mängin inglit, enamik aega istun hauas, lõpuks tulen sealt välja ja ütlen, et Jeesus pole ära varastatud, vaid ta on üles tõusnud,» selgitas ta.

Tegelikult oodati inglilt peale hauas istumise ka laulmist, sest tal on ilus selge hääl. Ja lauldakse etenduses omajagu.

Piimaga kohvi karva laias rüüs kirikhärra Algur Kaerma tõi kuskilt kostüümiga riidepuu, kus pidid olema aluskuub, pealiskuub ja püksid hauavalvurile.

Valvurit mängib leerikursusel käiv Valdo Põld, kes tuli kohale koos teise leerilapse Egle Nurmsaluga. Egle pidi mängima üht naist haua juures.

Üheski piibliainelises tükis noored varem kaasa teinud pole ja Jeesuse ülestõusmisestki said täpsemalt aimu mõne aja eest leeritunnis. «Meil on kogu pere leeris käinud ja ma seepärast tahtsin ka tulla,» selgitas Egle. Tauno sihtis Eglet seepeale ja sõnas teda ainiti vaadates, et tegelikult on kirikus kena abielluda.

«Usuga me seotud pole, mina ei usu üldse midagi, aga etenduses kaasa lüüa on päris tore,» ütles Tauno veel.

 

Ülestõusmisaeg annab uut jõudu

Ka Maarja Magdaleena osatäitja Asta Laineste ei käi tavaliselt kirikus ja ülestõusmispühigi pole varem pidanud. «Osalen siin seepärast, et see annab hingele soojust, õhkkond on hea ja nende inimestega on hea koos olla,» lausus ta.

Algur Kaerma sõnas, et ülestõusmispühad on talle hakanud alles aja jooksul tähtsamaks muutuma, kuigi kirikuaastas on see olulisim sündmus. «Eestlastele on olulised jõulud kui perepüha ja valguse või, aga ka ülestõusmispühade ajal maksab kirikusse tulla, see on uue alguse ja elujõu saamise aeg,» selgitas ta.

Erinevaid arusaamu ja tõdesid esindavate inimeste ühisnäidend Jeesuse hauast tõusmisest koos laulude ja pillimänguga ootab vaatajaid homme kl 13 Paide kultuurikeskuse väikeses saalis. Sissepääs on prii ja vaatajad teretulnud.

 

ÜLESTÕUSMISPÜHAD

Pärast Kristuse ristis surma tähistavale suurele reedele järgneb vaikne laupäev, mil ollakse ülestõusmiseootuses. Nagu suurel reedel ei tehta nüüdki tööd, ei minda reisile ega käida külas.

Öeldakse, et vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Rahvakalendri järgi tehti sel päeval suurem osa pühade ettevalmistustest.

Vaiksele laupäevale järgneb kristlaste suurim rõõmupüha aastas – esimene ja teine ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Sõnades «Haud on tühi!» peitub kogu kristliku usu tuum.

Kristlased usuvad, et see üks surm, Jumala poja surm ja ka surmast üles tõusmine on lunastanud kogu inimkonna.

Ülestõusmispühade hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune: nii, et mõeldi enne üks salajane mõte ja kelle muna terveks jäi, selle mõte pidi täide minema.

Ülestõusmispühadega sai paastuaeg läbi ja võis jälle liha võtta. Igas peres polnudki sel ajal liha võtta, nii et kohupiimatoidud võisid pühadetoiduna isegi olulisemad olla.

Järva Teataja, 7. aprillil 2007

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)