Esileht » Uudis » Parem »

55 aastat puhast laulurõõmu

25.04.2012 | | Rubriik: Parem, Persoon kaasajast

Laulja Kaljo Johannson oma rollide keskel. Maalilt vaatab vastu Barinkay «Mustlasparunist». Tiiu Pikkur

Tenor Kaljo Johannson tähistas oma 75. sünnipäeva ja 55 aasta täitumist lauljana kontserdiga.

Viiskümmend viis aastat lauljakarjääri seljataga ja ikka endiselt muusikasõpru rõõmustamas. Kauaaegne Vanemuise ooperi- ja operetisolist tenor Kaljo Johannson (75) andis oma sünnipäeva ja lauljakarjääri juubeli puhul Tallinna Püha Vaimu kirikus 2. aprillil kontserdi «55. lauluaasta õhtu».
Kontserdil astusid üles ka Ille Saar, Heli Vahing, Aare Saal, Pille Lill, Urmas Põldma ja Olga Bunder, klaveril Pille Saar, orelil Kristina Hoidre ja viiulil Merike Aedna.

Liikumisest on kasu
Kaljo Johannson on sünnilt tartlane ja tema esimesed kokkupuuted kirikuga jäävad poisikesepõlve. «Käisime emaga Tartu Pauluse kirikus. Ema laulis väga hästi ja mina laulsin ikka kirikus temaga koos. Õpetaja Harri Haamer küsis, kas ma üksi ka laulan. Laulsin siis «Ema südant», mille koolis olin õppinud.» Haamer kutsus poisi pühapäevakooli. «Võin öelda, et lauljatee algas mul kirikust.»
Koolipoisina laulis Kaljo sageli, tegi kaasa kooliteatris. Vanemuises käis ka. 13aastaselt sattus Ida Urbeli juurde balletti õppima. «Seal olid siis Urbelile lisaks veel Velda Otsus ja Udo Väljaots.» Balletitunde ta ei kahetse, hilisemas töös on hea liikumisoskus ainult kasuks tulnud. Osales mitmes lasteballetis. «Siis sain lavamaitse suhu ja hakkasin ka laulma.»
Kuigi Kaljo isa tahtis, et poiss õpiks müürsepaks, kutsus Urbel ta Vanemuisesse tööle – valgustajaks. 23. septembril 1953 ta sinna ametisse läkski. «Hakkasin kohe väikesi osi tükkides ka tegema. Ants Lauter pani minu huvi lava vastu tähele ja esimese oma osa sain Karl Aderi lavastatud «Mauruse koolis». Seltskond oli huvitav: Gunnar Kilgas, Benno Mikkal, Velda Otsus jt. Nii algas minu lavatee. Esimene suur osa oli prints «Tuhkatriinus», hiljem ka prints «Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis».»

Hulgaliselt rolle
Professionaalse laulja tee algas 1957. aastal Vanemuise koorilauljana, selle kõrval laulis Kaljo mitmel pool solistina. Lauljana täiendas end legendaarse lauluõpetaja Rudolf Jõksi juures.
Käis ka Tallinnas estraadilauljate konkursil ja kutsuti filharmooniasse solistiks. Ehkki Vanemuises oli palju rolle ja rohkem ootas ees, lahkus ta siiski teatrist. Algasid kontserdid estraadikavadega. «Iga päev olid etendused, olen kogu Eestimaa, kus vähegi lava kannatas, läbi sõitnud.»
Kaljo oli kuulsa ansambli Laine esimene solist. Ent teater tõmbas rohkem. Pärast mõnd aastat Estonia teatris kutsus Kaarel Ird ta 1967. aastal Vanemuisesse tagasi. 
Esimene suurem roll oli Barinkay J. Straussi «Mustlasparunis», partneriks oli Margarita Voites. Johannsonil on üle kaheksakümne rolli – ooperis, operetis kui ka draamas. Lemmikuks on talle Lenski «Jevgeni Oneginis».
Viimastel aastatel elab laulja Tallinnas ja on andnud palju säravaid kontserte. Üheks tema pikaaegseks lavapartneriks oli nüüdseks lahkunud lauljanna Annika Tõnuri.
Kaljo Johannson esineb sageli kirikutes, kõige rohkem Tallinna Püha Vaimu kirikus. «Seal on väga hea laulda. Olen väga tänulik hea koostöö eest õpetajate Gustav Piiri ja Valdek Johansoniga ning muusikaõhtute organiseerija Siiri Ronimoisi ja organist Kristina Hoidrega.»
Tiiu Pikkur

Kaljo Johannson
Sündinud 1. aprillil 1937 Tartus
Vanemuise laulja 1957. aastast
Ooperi- ja operetisolist 1970–2001
Aktiivne kontserttegevus alates 2001
Esinenud ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Ungaris, Venemaal, Ukrainas
Tütar ja kaks tütretütart

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)