Esileht » Online » Online artiklid »

5.04 Kristlik maailm valmistub ülestõusmispühade tähistamiseks

05.04.2007 | | Rubriik: Online artiklid

 

Tavaliselt peetakse kristliku maailma kõige tähtsamaks pühaks jõule, tegelikkuses on olulisemad ülestõusmis- ehk lihavõttepühad, mis näitavad kristluse kuulutuse sisu

 

Kristlastele ei koosne ülestõusmispühad mitte ainult päevast, mida üldlevinult tähistatakse munadepühana, vaid see on pikk periood, mille jooksul mälestatakse ja meenutatakse kirikukalendri alusel Jeesus Kristuse maise elu viimast ajajärku.

Siinjuures ongi eriline kristliku ajaloo erinevus tavalisest lineaarsest ajaloost, sest kiriku-kalendrit aluseks võttes elavad kristlased igal aastal läbi Kristuse kinnivõtmist, kohtumõistmist tema üle ja lõpuks ülestõusmist.

Nii tähistatakse esmalt seda, kuidas Kristus koos jüngritega Jeruusalemma usku kuulutama läks.

Järgnevalt elatakse uuesti üle Kristuse reetmine Juuda poolt 30 hõbeseekli eest, mäletatakse tema kannatusi ristikandmisel ja ristilöömist.

Nüüd, käesoleval nädalavahetusel kättejõudvad pühad sümboliseerivad aga kõigile kristlastele Kristuse ülestõusmist, mida tõlgendatakse üldisemalt kui elu võitu surma üle. See ongi kristluse all tuntud usundi laiemalt mõistetav sisu.

Kuigi kõik kristlikud konfessioonid peavad ülestõusmispühi tähtsaimaks kirikupühaks ja tähistavad seda vastavalt, paistab pidulikkusega kõige rohkem teiste seast välja apostlik õigeusk, kus igal aastal peetavatel teenistustel elatakse kõigile Kristuse maise elu viimase perioodiga seonduvatele sündmustele kaasa.

Aia tänava kirik ootab jumalateenistusele

Nii peavad Aia 5 asuva 1904. aastal valminud Pärnu apostliku õigeusu Issandamuutmise kiriku liikmed lihavõtteperioodi sündmustele pühendatud jumalateenistusi.

“Ülestõusmispüha on õigeusu kiriku tähtsaim püha,” kinnitab kiriku ülempreester Ardalion Keskküla.

Lihavõtted sümboliseerivad kristlastele Jeesuse ülestõusmist, tema taassündi, see lõpetab 50 päeva enne lihavõtteid kestnud paastuaja. Paast on kristlasele tähtis enesepuhastuseks, samal ajal sümboliseerib see eelkõige isiku liitumist enne lihavõtteid kestva “musta perioodiga”.

Paastumine ei ole kristlastele rangelt kohustuslik. Keskküla sõnade järgi on kristlus andestav religioon, seega on kohane tsiteerida Johannes Kuldsuud, kes on öelnud, et “kõik on kutsutud”.

Öösel toimub ristikäik

Lihavõtted kulmineeruvad õigeusu kirikus vaiksel laupäeval traditsioonilise kesköise jumalateenistuse ning selle ajal aset leidva ristikäiguga ümber Aia tänava kiriku. “Ristikäiku kui huvitavat sündmust võivad vaatama tulla kõik soovijad, ka need, kes ei ole kirikuga seotud,” kutsub Keskküla.

Kristlastele on ristikäigul kindel tähendus. Selle lõppemisel loeb preester kiriku ukse ees palve. See tähendab usklikele Kristuse hauakambri avamist ehk Kristuse ülestõusmist, mis juhatab sisse 50 päeva kestva rõõmuperioodi.

Lihavõtteid kui pühadetsüklit võibki vaadelda sümmeetrilise 100päevase kogumina, millest pool peaks usklikul kuluma enesele ja eelkõige oma tegudele hinnangu andmisele ning teine pool on rõõmustamise aeg – Kristus on üles tõusnud. Oma tegudele hinnangu andmise all mõistab Keskküla eelkõige seda, et inimesed – nii kristlased kui mittekristlased – võiksid vaadata oma viimase aja töid ja tegemisi, analüüsida neid ja katsuda selgusele jõuda, kas nad on talitanud ikka oma südametunnistuse järgi.

Ülempreester Ardalioni arvates ei teeks see üldse paha, kui tänapäeva inimesed peatuksid hetkeks ja peaksid endaga nõu, kas meie tänapäeva kiires elutempos ainult materiaalse mammona tagaajamine on ikka see kõige õigem. Tähtsaks peab ta inimliku ja traditsioone austava kultuuri säilimist.

Üheks kristliku maailma traditsiooniks on olnud almuste andmine. “Aga kui palju annetavad tänapäeva inimesed heategevuseks?” küsib ülempreester. “Kas mõtleme endast nõrgemate ja väetimate peale?”

Jumalateenistused toimuvad pühade perioodil Aia tänava kirikus iga päev. Nii leiab täna, suurel neljapäeval kell 10 aset liturgia esimese armulaua mälestuseks, õhtul kell 16 loetakse 12 kannatuste evangeeliumi.

Homme, suurel reedel kell 16 mälestatakse Issanda ihu haudapanemist.

Vaiksel laupäeval kell 10 on Kristuse ülestõusmise kuulutamine ning kell 23.30 algab keskööteenistus, mille jooksul toimub ristikäik ümber kiriku.

Pühapäeval kell 10 on kirikus jumalateenistus, õhtul kell 17 heategevuslik tasuta kontsert, kus esineb Pärnu kammerkoor.

Kuigi ülestõusmispühade tähistamisel Pärnus on tavaliselt osalenud metropoliit Stefanus, seekord teda Pärnus ei näe. Tänavu langevad nii uue kui vana kalendri järgi peetavad pühad kokku, mistõttu metropoliit tähistab ülestõusmispühi Tallinnas.

Eliisabeti kiriku missat näeb teles

Ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pärnu Eliisabeti koguduses peetakse ülestõusmispühade puhul jumalateenistusi. Eliisabeti koguduse sekretäri Aime Vinni sõnade järgi on täna kell 18 kirikus suure neljapäeva missa ja reedel kell 10 suure reede jumalateenistus. Laupäeval kell 22 leiab aset ülestõusmisöö missa, millele pühapäeval kell 10 järgneb ülestõusmispüha missa.

Pühapäeval kell 18 saab Eliisabeti kirikus kuulata tasuta kontserti, kus osalevad organist Ines Maidre ning Ingmar Simson-Valtin ja Iris Maidre-Aavik viiulil.

Esmaspäevasele kell 11 aset leidvale teise ülestõusmispüha missale on oodatud Pärnu puuetega inimesed, kellele on plaanis jagada kohvi ja saiakesi.

Sekretär kirjeldab, et need ülestõusmispühad on Eliisabeti koguduse jaoks erilised, sest reedel kell 10 toimuval missal osaleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, missa lindistab Eesti Televisioon. Missal toimuvat võib vaadata televiisorist laupäeval kell 13.40.

Pärnu Postimees, 5. aprillil, 2007

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)