Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

40 minutit head orelimuusikat

18.01.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Kihelkonna kirikus esitles aasta
viimasel kuul meie tipporganist Ines Maidre ja Eesti Muusika Infokeskus uut
raamatut ja plaati Peeter Südast (1883–1920) ning tema loomingust. Nagu Süda
elu jäi lühikeseks, nii on Saaremaa päritolu helilooja orelile pühendatud
loomingut vaid nelikümmend minutit.


Kaja Irjas ja
infokeskuse uusim väljaanne: Peeter Süda raamat koos plaadiga.

Peeter Süda oli helilooja, kes pühendas
kogu oma talendi ja loomingu ühele instrumendile – orelile. Orel kuulus Süda
muusikalise maitse ja mõtlemisviisiga nii kokku, et oma loomingulistele
ideedele otsis ta väljendust just orelikeeles.

Tõelise orelivirtuoosina valdas Süda oma
pilli põhjalikult ja peensusteni – nagu emakeelt, milles võis end vabalt
väljendada. Orelis nägi Süda täiuslikku, orkestriga võrdväärset universumit,
täis lõputuid võimalusi ja avastamisväärset, eriti just polüfoonia vallas.  

Arvestades Peeter Süda ülimalt valikulist
ja aegavõtvat loomeprotsessi, jäid 37 eluaastat armutult lühikeseks, et kõige
kavandatuga valmis jõuda. Siinjuures ei saa aga ütlemata jätta, et Süda puhul
väärib austust kõik see, mis ta kirjutas, ja kaudselt ka see, mis kirjutamata
jättis.

Plaat salvestati Helsingis

«Erinevalt kunstnikest, kes saavutavad
tõelise meisterlikkuse arvukate teostega, mis toimivad omamoodi hoovõturajana,
ei jäänud Südast maha ühtegi kunstiküpsuselt poolel teel olevat oopust,» ütles
esitlusel organist Ines Maidre. «Peeter Süda muusika on eelkõige polüfooniline
muusika. Võrdlen teda Johann Sebastian Bachiga, kuna Peeter Süda on suutnud oma
muusikas näidata ülimat kontrapunkti kunsti.»

Raamatu ja plaadi autor Ines Maidre rääkis,
et Süda muusikaga tegi ta esmakordselt tutvust konservatooriumis Hugo Lepnurme
käe all umbes 1982. aastal. Põhjalikumalt süvenes Ines Maidre Süda loomingusse
1993. aastal seoses Eesti Telefilmi muusikafilmiga «Peeter Südale orelit
otsimas», milles ta esitas enamiku helilooja oreliteostest. Filmist sai ka
alguse mõte salvestada kogu Süda looming CD-le.

Küsimusele, miks plaat Soomes salvestatud
on, vastas Ines Maidre: «Sel hetkel, kui tekkis võimalus ja tahtmine seda
plaati teha, polnud Eestis korras ühtegi romantilist orelit. Nii saigi esituse
jaoks valitud Johannese kiriku ja Vana kiriku orelid Helsingis, mis oma
romantilise intonatsiooni poolest sobisid Süda muusikaga hästi kokku.»

«Helilooja Peeter Süda on mulle läinud
sügavalt korda ka isiksusena,» avas plaadi ja raamatu saamisloo põhjusi
orelikunstnik. «Selliseid isiksuse omadusi kui Südal tänapäeval sageli ei kohta
– pühendumine, sihikindlus, loobumine kõigest materiaalsest.»

Mitmekülgne meister   

Kaja Irjas Eesti Muusika Infokeskusest
toonitas esitlusel üllitise vajalikkust. On ju EMIK ellu kutsutud Eesti muusika
tutvustamiseks nii siin- kui sealpool piiri.

Senini on valminud kogumikud Cyrillus
Kreegi, Hugo Lepnurme ning Gustav Ernesaksa elu ja loomingu tutvustamiseks.

Eesti- ja ingliskeelne raamat annab väga
hea ülevaate Peeter Süda eluloost, lapsepõlvest ja vanematest,
muusikaõpingutest, võitlusest majandusliku kitsikusega, õpingukaaslastest
Peterburi konservatooriumis, Süda noodi- ja raamatukogust, suvedest Saaremaal
ja rahvalaulude kogumisest  Lääne-, Hiiu-
ja Saaremaal, tema pedagoogilisest ja kontserttegevusest Eestis ning
heliloomingust. Eriti hinnaliseks teevad raamatu Ines Maidre kommentaarid
helilooja teostele.

Ta kirjutab: «Eriti haarab dramatismiga
«Fuuga g-moll», mille kohta Südat lähedalt tundnud August Topman on öelnud:
«Selles fuugas puistab Süda välja kogu oma südame.» /…/ Koodas naaseb rahunenud
teema strettona ja jõuab väärikalt ning suurejooneliselt viimase tõusuni.
Järgnevas mõõnas ja lõplikus hääbumises on midagi sama nukraks tegevat, nagu
Süda enese varases lahkumises.»

Plaadi ja raamatu autor eesti orelikunstnik
Ines Maidre elab Norras ja töötab õppejõuna Bergeni Griegi Akadeemias ja annab
kontserte kõikjal Euroopas.

Kadri Pulk

 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)