«40 kirjast» möödub 30 aastat

28. oktoobril 1980. a kirjutas ühiskonnas lahvatanud reaktsiooni ajel 40 Eesti haritlast ja avaliku elu tegelast alla pöördumisele «Avalik kirik Eesti NSV-st», milles protesteeriti venestamispoliitika vastu ja väljendati muret eesti rahva tuleviku pärast.
Kirjas puudutatud teemade ring oli lai, konkreetseks ajendiks said Tallinnas toimunud noorterahutused. Tegemist oli katsega astuda dialoogi totalitaarvõimuga, muutmaks moraalset kliimat ühiskonnas.
Hiljem «40 kirjaks» ristitud dokument saadeti Rahva Häälele, Pravdale ja Sovetskaja Estonijale; kuigi võimude survel seda ei avaldatud, levis teave kirjast nii käsikirjaliselt kui välisraadio kaudu.
Raamatust «40 kirja lugu» (Sirje Kiin, Rein Ruutsoo, Andres Tarand) on lugeda, et allakirjutanute arvu fakt on juhuslik. Et märgid näitasid kiirustamise vajadust (peljati võimude sekkumist), ei jõutud võtta kontakti mitmete potentsiaalsete mõttekaaslastega.
Mitmed kirja autorid leidsid, et saavutada tuleb kriitiline mass ühiskonnas suhteliselt tuntud nimedest, mis komplitseeriks võimudel avalikkuse reaktsiooni hirmus repressioonide rakendamist. Kirja tekst oligi oskuslikult sõnastatud, nõnda et väga raske oli nimetada seda otseselt nn teadlikuks nõukogude korra laimamiseks või õõnestamiseks (milline «diagnoos» omistati mitmele dissidentlikule väljaastumisele ja -ütlemisele).
Allakirjutanute seas oli ka praegune teoloogiadoktor, EELK reservis olev vaimulik Alar Laats, kes 1980 oli füüsikuna Ajaloo Instituudi filosoofiaaspirant.
Näitleja Tõnis Rätsep, üks «40 kirjale» allakirjutanu, kes on aastaid panustanud oma professionaalsust EELK vaimulike häälekoolitusse usuteaduse instituudi pastoraalseminaris, tunnistab: «Minu põhiliseks motiiviks oli reaktsioon õpilasrahutustest tekkinud ärevale olukorrale. Minu lapsed käisid Nõmme 10. keskkoolis, kus sarnaselt teiste koolidega toimus lastevanemate koosolek olukorra analüüsiks. Olin mures oma laste ja iseenda pärast.» Ta meenutab Eesti Kirikule, et jagas oma ideed «midagi ette võtta» hea sõbra ja kolleegi Juhan Viidingu ning Andres Tarandiga. Õige pea said Tallinna mehed kokku Tartu omadega ning algas tunde ja päevi kestev teksti redigeerimine.
«Iga allakirjutaja sai tekstiga tutvuda ning oma parandus- või täiendusettepanekud teha,» räägib Tõnis Rätsep, kelle ideena näiteks paigutati pöördumise algusse 14. oktoobril ajakirjanduses ilmunud ETA teade «Vabariigi prokuratuuris».
Nagu teised allakirjutanud, kutsuti ka Tõnis Rätsep pärast Pagari tänavasse aru andma: «Ülekuulamisel esitasin vastuküsimuse, et miks teie ei vasta murelike kodanike küsimusele. Et te algatate küll juurdluse, aga ei paku lahendusi pöördumises sõnastatud probleemile.» Jutuajamine lõppenud julgeolekuametniku õlakehitusega: kuriteo koosseis puudub.
EK