Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

30 aastat Rapla kirikumuusika festivali

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Merille Hommik.

Tänavu 30aastaseks saava Rapla kirikumuusika festivali algataja ja esimese kunstilise juhi Raimo Kivistikuga kohtusin esimest korda Tallinna Kaarli koguduse õpetajana kusagil 1980ndate lõpus – 1990ndate alguses. Muusikamänedžerina vabamate aegade saabudes oma sõpradest Eesti muusikutele Soomes ja Skandinaaviamaades esinemisvõimalusi otsides organiseeris ta samas ülelahe muusikutele kontserte ka Eestisse, sealhulgas kirikutesse.

Et meil oli tekkinud hea koostöö, külastas Raimo pärast minu asumist 1992. aasta suvel Rapla koguduse õpetajaks mitmel korral pühapäeviti Raplat. Mäletan tema vaimustust avarast ja suurepärase akustikaga kirikust ning selle väga heast kontsertorelist. Kuna tal olid kujunenud head koostöösuhted Soome kirikumuusikutega, kellest paljud olid oma ala tõelised professionaalid, hakkas Raimo peas idanema idee just Raplas midagi suurt ja ilusat korraldama hakata.

Selleks oli aga vaja leida koostööpartnereid ja toetajaid nii kohalike võimuesindajate kui ettevõtjate hulgas. Õnneks oli huvi ja valmisolek olemas ning ühel 1992. aasta hilissügisesel õhtupoolikul väikese seltskonnaga tollase Rapla maavanema Kalle Talviste kabinetis istudes anti tulevasele festivalile piltlikult roheline tuli. Sellest arupidamisest meenuvad mulle eredalt tollase abimaavanema Mikk Sarve sõnad,et ka siis, kui tõsist muusikat tuleb kuulama ainult mõni inimene, väärib asi igal juhul ettevõtmist ja toetamist.

Jubaesimese festivalisuve avakontsert Rapla kirikus kolmainupühal, 6. juunil 1993 tõi kokku kirikutäie rahvast. Peateosena kõlanud Urmas Sisaski „Eesti missa“ Tallinna Kaarli koguduse kammerkoori esituses Ene Üleoja juhatusel ja autori enda kaastegevusel oli ühtlasi selle teose esiettekanne Eestis. Läbi kogu suve väldanud üheksa kontserdiga avafestival lõppes 4. septembril klassikalise suurvormi Bachi „Johannese passiooniga“.

Kuna algus ületas kaugelt kõik ootused, oli Raimo Kivistiku sooviks tuua igal aastal kuulajateni vähemalt üks klassikalise sakraalmuusika suurvorm professionaalsete muusikute esituses. Selle õnnestumise nimel tegi ta väga head koostööd põhjanaabritega. Samad teosed kanti hiljem ette ka Soomes, seetõttu katsid nemad projekti koorilauljate ja enamiku solistidega ning orkestrandid olid Eesti parimate hulgast. Tähelepanuväärne on see, et esimestel aastatel oli sissepääs kontsertidele kõigile tasuta.

Nii kõlas juba teisel festivalisuvel Rapla kirikus maailmamuusika kullafondi kuuluv Händeli oratoorium „Messias“. Kuna rahvast toodi kuulama bussidega üle maakonna, pidid paljud ligi kolm tundi püsti seisma. Sama teost pisut lühemas variandis esitati Rapla kirikus ka 13 aastat hiljem. Samuti on Rapla festivalil kõlanud Händeli vähem tuntud oratooriumid „Belsatsar“ ja „Iisrael Egiptuses“, Haydni oratooriumid „Loomine“ ja „Aastaajad“, Mozarti missa c-moll, Charpentieri „Te Deum“ ja paljud teised vaimuliku sisuga klassikalised suurvormid. Koostöös rootslastega jõudsid Rapla kirikus kuulajateni Mozarti „Reekviem“ ja Bachi h-moll missa.

Rapla kirikumuusika festivali on iseloomustanud selle žanriline mitmekesisus, mistõttu on siin aastate jooksul üles astunud pea kogu Eesti muusika-

eliit. Välismaiste artistide esindatus on ulatunud idas Jaapanini ja läänes Ladina-Ameerikani.

1997. aastast laienes Rapla kirikumuusika festival ka teistesse meie maakonna pühakodadesse, lisaks luteri kirikutele Velise õigeusukirikusse ja Hageri vennastekoguduse palvemajja ning mitmesse kaunisse mõisasaali. Seitsmendast festivalisuvest muutus see mõneks aastaks isegi üle-eestiliseks ürituseks, ulatudes Prangli saarest Valgani ja Lihulast Põltsamaani. Kuna see muutus logistiliselt raskesti juhitavaks, jäädi hiljem taas ainult Raplamaa piiridesse.

Olen isiklikult väga tänulik Raimo Kivistikule ühe oma ammuse unistuse teokstegemise eest, kui XIII festivali avakontserdil Rapla kihelkonna nimepäeval 22. juulil 2005 tõi Tõnu Kaljuste Nargen Opera oratooriumikoori ja Tallinna Kammer-

orkestri ning solistide esituses esmakordselt täies mahus kuulajateni kunagise Rapla koguduse organisti ja koorijuhi, helilooja Enn Võrgu 100. sünniaastal tema oratooriumi „Valvake“.

Kui 2010. aastal tuli festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill, tõi ta kaasa ka uue hingamise. Omanimelise muusikute fondi eestvedamisel kutsus ta ellu Rapla suvekooli meistrikursustega lauljatele, instrumentalistidele ja dirigentidele, mille osavõtjad astusid alati üles ka festivalikontsertidel. Paaril viimasel aastal on festivali egiidi all läbi viidud Raplamaa noore muusiku konkursse.

 

 

 

 

Mihkel Kukk,

Rapla koguduse õpetaja