Esileht » Online » Online artiklid »

27.09 Äikese vaigistatud kirikukellad hakkavad taas helisema

27.09.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Augusti lõpus Eestit räsinud äikesetormi tagajärjel on juba enam kui kuu aega vait 750-aastase ajalooga Toomkiriku kellad, mida juhtinud elektroonilise seadme voolukõikumine ära rikkus.

 

Image 

Kui varem lõid Toomkiriku kellad automaatselt iga veerandtunni tagant, siis pärast 24. augusti äikesetormi kõlab üks kelladest vaid enne jumalateenistusi, kui seda käib käsitsi löömas kirikumees Marko Ummus. Ummus rääkis, et jumalateenistuse eel lööb ta kella viie minuti vältel. Iga tunni tagant mööda treppi kirikutorni tippu minna ja seal kella lüüa pole aga mehe sõnul võimalik.

Toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel ütles eile Postimehele, et hiljuti käis kellasüsteemi kontrollimas selle loonud Soome firma esindaja ning loodetavasti õnnestub seade siiski lähipäevadel tööle saada.

Kirik kartis hullemat

Rüütel ütles, et äike ei löönud toona mitte kirikusse, vaid rike on seotud elektrivõrgus esinenud häiretega. 24. augustil lõi äikesest tingitud elektrivoolu kõikumine näiteks rivist välja ka Tallinna Vee pumplad, mille tagajärjeks oli Tallinnas ulatuslik veekatkestus.

Rüütli sõnul arvas kogudus esmalt, et kogu elektrooniline kellasüsteem on rikutud ja tuleb välja vahetada. Soomest tulnud spetsialisti hinnangul pole süsteem siiski tervikuna rikkis, piisab vaid mõne osa vahetamisest. «Alguses oli oht, et kogu süsteem tuleb Nokial või selle esindajal uuesti häälestada või sootuks välja vahetada,» märkis ta. «Alternatiiv on osta sakslaste pakutav uus süsteem, mille hind on umbes 70 000 – 80 000 krooni.»

Lisaks kirikukellade süsteemile lakkas pärast äikesetormi töötamast ka näiteks kiriku tuletõrje signalisatsioon ning väärtusliku restaureeritud oreli kliimaseade, mis on vajalik pilli säilimiseks. Samuti põlesid läbi faksiaparaat ja interneti ühendusplokk, kahjustada sai arvuti ning mõnda aega polnud 24. augustil ka telefoniühendust.

Tuletõrje signalisatsioon ja oreli kliimaseade ootavad parandamist seniajani ning kirik palus kahjustuste parandamiseks tuge ka kesklinna valitsuselt. Rüütli sõnul vajab kiiret käivitamist eelkõige esimene. Tallinna kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ütles eile, et linnaosa kindlasti toetab kirikut, kuid millise rahasummaga, on esialgu veel lahtine.

24. augustil möllas äikesetorm üle kogu Eesti ning enim räsis see Põhja- ja Kagu Eestit. Pärast äikest jäid vooluta ligi 2000 majapidamist ja ettevõtet, neist pooled asusid Tallinnas ja Harjumaal. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tartus asuv välgudetektor loendas öösel möllanud äikese ajal Eestis 735 pikselööki.

Välk tegi palju kurja

Tallinna piiridesse jõudis äike öösel pärast kella kahte ja muutus eriti ägedaks varahommikul. Vett sadas alla nii palju, et kanalisatsioon ei jõudnud seda vastu võtta, mistõttu tänavatele tekkisid kuni paarikümne sentimeetri sügavused loigud.

Äikesetormi tagajärjel jäid Starmani kliendid ajutiselt ilma interneti- ja telefoniühendusest, sest välk oli löönud firma Tallinnas asuva peajaama torni, samuti oli lühikest aega häiritud ka digitelevisiooni edastamine. Äike kahjustas ka kodudes või ettevõtetes olnud Elioni seadmeid.

Toomkirikus avastati rikked varahommikul ning esmalt arvasid kiriku töötajad, et öösel lõi äike kirikutorni ja ulatuslik seadmete rikkiminek on seotud pikselöögi tõttu tekkinud ülepingest. Hiljem selgus, et otseseid jälgi pikselöögist pole ja tekkis kahtlus, et ülepinge tekkis kirikust väljapoole jäävas elektrivõrgus.

Toomkirik

• Toomkirik paikneb Toompea keskosas ning on puukirikuna praegusele kohale rajatud arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid.

• Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, see sai arvatavasti valmis 1240ndatel aastatel.

• 14. sajandi alguses alustati kiriku rekonstrueerimist ja laiendamist. Tööd venisid ligi sajale aastale ning jõudsid lõpule alles 1430ndate paiku.

• Kirik põles maha 1684. aastal kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus.

• Pärast tulekahju taastati kirik 1686 peaaegu endisel kujul.

• 1778–79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Peaaegu samasugusena on kirik säilinud ka tänini.

• Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal.

Allikas: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Postimees, 27. septembril 2007

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)