Esileht » Online » Online artiklid »

26.10 Rakvere teeb samme kontserdisaali suunas

26.10.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Rakvere linn tellis ekspertidelt muinsuskaitse eritingimuste koostamise Pauluse kirikule, et teha kindlaks võimalused sinna kontserdisaal rajada.

Rakvere linnavalitsuse välja kuulutatud riigihanke Pauluse kiriku restaureerimise ja ümberehitamise muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks võitis MTÜ Castellum.

“Täna rendime maja kirikult, kuid rendileping on ajast, mil veel Toomas Varek oli Rakvere linnapea. Kuid linnal on huvi hoonet arendada ja visioon, et sinna peaks tulema kultuuriobjekt. Kuid mis täpselt, on edasiste konkursside teema. Kõik sõltub sellest, kui palju on võimalik hoonet laiendada, milliseid ümberehitustöid tohib teha,” rääkis Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev.

Tema sõnul tahaks linn hoonesse rajada kontserdisaali.

“Praegu on Rakveres parim koht klassikalise muusika kontsertide jaoks Rakvere gümnaasiumi aula. Kool on küll kenasti vastu tulnud, kuid kindlasti tahaks kuulaja kontserdil käia teistsuguses keskkonnas. Kontserdisaal Rakveres on ka Arvo Pärdi unistus, seega on see meie jaoks nii vajadus kui missioon,” lisas Suurkaev.

Kirik pooldab

EELK konsistooriumi kantsler Mati Maanas ütles, et kirik hoonet mingil juhul müüa ei kavatse, kuid pooldab igati Rakvere linna plaane. “Praegune kirikuhoone kasutus ja seal tehtud ümberehitustööd ei ole kõige parem lahendus,” kommenteeris Maanas.

Tema sõnul oleks ideaalne, kui hoone taastataks esialgse projekti järgi, sest kiriku algset lahendust saaks edukalt kasutada ka kultuuriüritusteks.

“Kui kunagi tekib vajadus hoone kirikuna kasutusele võtta, toimuks see ilma erilise ümberehituseta. Täna selleks vajadust ei ole ning lähema kümne-kahekümne aasta jooksul ka ei teki,” arvas Maanas.

Ta lisas, et kultuur ei ole äriline ettevõtmine ja seetõttu ei ole kirikul plaanis selle pealt suuri tulusid teenida, kuid samas saaks Kolmainu kogudus stabiilse sissetuleku.

Võimalusi jagub

MTÜ Castellum juhatuse esimees arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt ütles, et kontserdisaali maapealsete abiruumide juurdeehitusele oleks seatud väga suured piirangud, sest see rikuks hoone ajaloolist väljanägemist. Küll saaks tema sõnul enamik vajalikke garderoobe ja tualettruume ehitada näiteks keldrikorrusele.

“Samuti võiks tulla kõne alla esialgse projekti järgi kantseleiruumideks mõeldud tiibhoone väljaehitamine, mis jääks peafassaadi poole vaadates paremale. Omal ajal ei jõutud seda ehitada,” selgitas Treufeldt.

1940. aastal ei jõutud lõpuni ehitada ka kiriku torne, mida saaks teha nüüd. “Tornikiivrid on taastatud näiteks Tartu Pauluse kirikul, Tallinna Peetli, Tapa Jakobi ja eriti suures mahus Narva Aleksandri kirikul,” märkis Treufeldt ja lisas, et kindlasti tuleb projekteerimise käigus tähelepanu pöörata ka akustikauuringutele.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul peaksid Pauluse kirikuhoone muinsuskaitse eritingimused selguma lähikuude jooksul, seejärel plaanib linn kuulutada välja projekteerimise ideekonkursi ja sõlmida kirikuga hoonestusõiguse lepingu.

Virumaa Teataja, 25. oktoobril 2007

2 Kommentaari artiklile “26.10 Rakvere teeb samme kontserdisaali suunas”

  1. Algur Kaerma ütleb:

    Parandan Robert Treufeldti poolt antud infot Tapa Jakobi kiriku taastatud tornikiivrite asjus.
    Nimelt ei jõutud 1932.a. 1. advendipühapäeval sisseõnnistatud Tapa Jakobi kirikul tornikiivrit rahapuudusel valmis ehitada, kuna pangast ja Konsuistooriumilt võetud laen vajasid tagasimaksmist. Lahendusena ehitati tornile lampkatus, mis kaeti tsinkplekiga. Keskele asetati raudmunale toetuv metall -rist. Peterburi arhitekti Aleksander Po
    ekajevi poolt oli ette nähtud nii tornikiivri ehitus kui ka sihverplaatkella ja mehhansimi paigaldamine torni. Sellega arvestati juba torni müüritööde tegemisega. Aga nagu öeldud, keerulise olukorra tõttu valmis ei jõutud.
    1990. aastal algatati koguduse poolt tornikiivri projekteerimine ja ehitus, mille käigus 13. jaanuaril 1994.a. kiiver torni otsa tõsteti ja 8. augustil 1996.a. kuldne muna risti tornikiivri tippu paigale seati. Tornikiivri põhitsemine toimus 27. septembril 1996.a. peapiiskop Jaan Kiiviti poolt. Sellega sai kirikuhoone juures lõpule viidud arhitekti visiooni järgi planeeritud töö – tornikiivri ehitus, mida varem kirikul ei olnudki.
    Õnnistussooviga
    Algur Kaerma
    Koguduse õpetaja aastail 1989 – 2005

  2. Margot ütleb:

    Ja millegipärast ei saanudki see kirik tagasi oma algset tähendust kirikuna. 90. aastate alguses oli Rakvere katoliiklastel soov saada see kirik tagasi teenistuste läbiviimiseks. Ometi ei saanud sellest kunagi kirikut enam, spordisaalist tuleb kontserdisaal. Annaks Jumal, et sellist õnnetust ei jutuks teiste Eestimaa kirikutega, et Jumala ülistamise asemel hakatakse neis kultuuri ülistama!

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)