24. mail on pastor Jaan Maiori 120. sünniaastapäev
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Portreelood / Number: 22. mai 2019 Nr 23 /
Jaan Maior (1899–1999) on jätnud Eesti kultuuri- ja kirikulukku jälje, mis ei kustu.
See, kuidas Võrumaa talurentniku paljulapselise pere ärksa vaimuga pojast sai koolitatud ja mitmel alal tegus haritlane, peegeldab imetlusväärset püüdu vaimuvalguse poole ning võimekust ennast valitud erialal teostada.
Paralleelselt Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppimisega tudeeris Jaan Maior Tartu kõrgemas muusikakoolis ning viiulimängu praktiseeris elu lõpuni. Seltskondlikkus, sõnakus ning sõbralik meel tegid temast armastatud kaaslase. Nii kodus, tööl kui nendes paljudes organisatsioonides, kuhu ta kuulus: Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kristlik Üliõpilasühing, Akadeemiline Usuteadlaste Selts, Üliõpilaste Karskusühendus, Akadeemiline Meeskoor.
Pärast vaimulikukandidaadile kohustuslikku prooviaastat Torma ja Rõuge koguduses ordineeriti Jaan Maior õpetajaks 17. märtsil 1929.
Tänavu möödub ka 90 aastat Jaan Maiori ordinatsioonist ja abiellumisest. 90 aastat tagasi laulatati Jaan Maior Võru kirikus Linda Kaisiga, kellest Linda Maiorina sai teine naine, keda ordineeriti EELKs. Perre sündis neli last.
„Kõik, mis ma olen, olen tänu vanematele ja isakodust kaasa antud vaimsusele ning eetilistele tõekspidamistele,“ kinnitas Eesti Kirikule aasta tagasi Maiorite vanim tütar Milvi Ernits (vt 28.3.2018 Eesti Kiriku artiklit „Milvi Ernits: kodust saadeti teele isa-ema õnnistuse ja kallistusega“ ja 2.2.2005 ilmunud artiklit „Õitses kui tulipunane lilleke“).
Konsistoorium määras Jaan Maiori emerituuri pärast 45aastast teenimist, aga oma viimase matuse pidas ta veel 91aastasena. Saja aasta juubeli kajastamiseks andis Maior veel intervjuusid meedias.
Liina Raudvassar
