Esileht » Online » Online artiklid »

24.01 Riik viib Niguliste kiriku tagastamise korral pühakoja kunstiväärtustest tühjaks

24.01.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Kultuuriminister ja vabariigi valitsus peavad otsustama, kas tagastada Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule või mitte. Niguliste tagastamise korral viib riik sealt välja hindamatud kunstiväärtused.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on juba aastaid soovinud, et riigi käes olev ning Eesti Kunstimuuseumi ühe osana tegutsev Niguliste kirik neile tagastataks, kuid ei õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon ega ka vabariigi valitsus pole seni langetanud otsust, kas kirik tagastada või mitte.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul ootab linnakomisjon praegu tagastamise küsimuses kultuuriministeeriumi ja valitsuse seisukohta, sest valitsus saab kultuuriministri ettepanekul jätta Niguliste kui riigile olulise tähtsusega kultuuriobjekti tagastamata.

Võrk lausus, et muud seaduslikku alust linnakomisjonil kiriku tagastamata jätmiseks pole ning kui valitsus tagastamata jätmist ei toeta, läheb kirik EELK-le. Kuna pühakoda on pärast sõda oluliselt remonditud, ei antaks kirikut EELK-le täielikult tagasi, vaid see jääks riigiga kaasomandisse.

Jänes teatas plaanist

Mullu oktoobris teatas kultuuriminister Laine Jänes EELK -le, et plaanib teha valitsusele ettepaneku jätta kirik tagastamata. Siiski pole vastav eelnõu valitsuse istungile jõudnud.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt ütles, et Niguliste tagastamise osas pole minister veel lõplikku otsust langetanud. «Läbirääkimised veel käivad,» lisas ta.

Toots-Erelt tõdes, et tagastamise korral oleks asutus kiriklik, seal oleks võimalik korraldada kontserte, matusetalitusi ja laulatusi. «Peame arvestama asjaoluga, et Eesti Kunstimuuseum ei pea võimalikuks ühitada kiriku ja muuseumi tegevust, seega hoone tagastamisel kirikule on muuseum sunnitud eksponaadid välja viima,» märkis ta.

Toots-Erelt lausus, et tagastamisküsimus puudutab vaid kiriku hoonet, mitte aga sealseid museaale, sest need on riigi vara ja kultuuriväärtused, mis kuuluvad muuseumikogusse.

Hindamatu «Surmatants»

Ka linnakomisjon käsitleb kirikus asuvaid kunstiväärtusi kirikuhoonest eraldiseisvatena ning tegi 2006. aastal otsuse, et kunstivarad ei kuulu tagastamisele, kuid kirik on selle otsuse kohtus vaidlustanud. Lahendust pole vaidlus veel saanud.

EELK hinnangul kuulub kirikuvara hoone juurde ning tagastada tuleks ka natsionaliseerimise ajal ehk 1941. aastal kirikus olnud kunstiväärtused, mille seas on näiteks fragment Bernt Notke hindamatust «Surmatantsust», mis on üks kuulsamaid kunstiteoseid Eestis, ajaloolised altarid ja epitaafid ning kirikuhõbe.

Samas on suur hulk muuseumis olevaid kunstiväärtusi sinna koondatud teistest kirikutest, seega ei olnud neid seal natsionaliseerimise ajal.

Niguliste tagastamine on valitsuse jaoks olnud kui kuum kartul juba alates 2001. aastast, mil kultuuriministeerium tuli välja eelnõuga jätta kirik EELK-le tagastamata. Eelnõu ei jõudnud kunagi valitsuses vastuvõtmiseni, kuid samas ei väljendatud otseselt ka seisukohta, et kirikuhoone võiks tagastada.

EELK ootab otsust

2004. aastal pooldas toonane peaminister Juhan Parts kiriku tagastamist, kuid kultuuriminister Urmas Paet oli tagastamise suhtes ebalev. 2005. aasta sügisel toetas kiriku tagasiandmist EELK-le ka peaminister Andrus Ansip.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et linnakomisjon ei saa valitsuse otsust lõpmatuseni ootama jääda. «Kui kirik otsustaks meid mingil hetkel kaevata kohtusse tegevusetuse pärast, siis ei pruugi meil muud üle jäädagi kui otsus vastu võtta,» lausus ta.

Kui valitsus jätab mittetagastamise otsuse langetamata, peab linnakomisjon hakkama tegelema kiriku tagastamisega. Võrk ütles, et sellisel juhul tuleks tellida ekspertiis, mis hindaks, kui palju on hoonest natsionaliseerimise ajast säilinud ehk kas see läheks tagastamisele täielikult või osaliselt.

Võrk lausus, et tõenäoliselt jääb kirik pärast tagastamist EELK ja riigi kaasomandisse, sest hoone müürid ei saanud 1944. aasta märtsipommitamise käigus nii suuri kahjustusi, et EELK-l poleks üldse võimalust kirikut tagasi saada.

2003. aastal tegi Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu avalduse, milles väitis, et Niguliste kirik hävines 1944. aastal pommitabamuste ja tulekahjude tagajärjel täielikult. «Üldteada on fakt, et ligikaudu 90% endisest kirikust hävines, mistõttu on EELK poolt vastutustundetu ja ebaeetiline viidata ajaloolise õigluse taastamisele. Vara, mis ei ole säilinud, ei saa tagastada,» seisis avalduses.

Kui valitsus otsustab jätta kirik tagastamata, tõuseb päevakorda selle kompenseerimine. Võrk ütles, et seaduse järgi saaks EELK kiriku eest
15 000 krooni. Kui EELK aga leiab, et kirik on enam väärt, tuleb neil oma kuludega tellida ekspertiis.

EELK peapiiskop Andres Põder teatas Postimehele, et EELK tahab Niguliste kirikut tagasi saada ning ootab praegu valitsuse otsust.

«Järgmisi samme saame astuda ja probleeme lahendada alles nendest lähtudes,» märkis ta. Postimehe detailsematele küsimustele vara tagastamise ja kompenseerimise osas ei soovinud Põder vastata.

Mullu novembris märkis ta kirjas kultuuriminister Laine Jänesele, et kiriku tagastamisel ei kahjustata senist muuseumi- ja kontserditegevust ning EELK soovib selle tagamiseks sõlmida riigiga pikaajalise koostöölepingu.

Nigulistega samalaadsed tagastamisvaidlused on käimas ka Tallinna vanalinnas asuvate Mustpeade Maja ja Neitsitorni üle.

Muuseum

• Muuseumi püsinäitus tutvustab Eesti ja laiemalt Euroopa eriilmelist kirikukunsti 14.–20. sajandist ning ekspositsiooni keskme moodustavad hilis-keskaegsed altariseinad ehk retaablid. Lüübeki meistri Hermen Rode töökojast 1478. aastal tellitud endise Niguliste kiriku kahekordsete tiibade ja predellaga retaabel on suurejooneline näide hansakunstist Tallinnas.

• Antoniuse kabelis eksponeeritav Bernt Notke «Surmatantsu» fragment on üks kuulsamaid kunstiteoseid Eestis. Üle viiesaja aasta vanusest ja kuni 30 meetri pikkusest maalist on säilinud vaid algustükk.

• Reformatsioonijärgse memoriaalkunsti näidetest on väljas epitaafid ning vapp-epitaafid, 2002. aasta lõpust saab tutvuda unikaalse puust nikerdatud ehisseinaga Bogislaus von Roseni hauakabelile. Rikkalikust hauaplaatide kollektsioonist tõuseb esile surma möödapääsmatust ja elu üürikest kestvust sümboliseeriv 1520. aastal katku surnud prantsuse arsti Johannes Ballivi hauakivi.

• 2001. aastast avatud Hõbedakambrist leiab huviline valiku ajaloolisest kirikuhõbedast, tähelepanuväärseima osa väljapandust moodustab aga gildide, tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.

Postimees, 24. jaanuaril 2008

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)