Esileht » Online » Online artiklid »

23.03 Pühapäeval on paastumaarjapäev

23.03.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Maarjamaa rahvale on maarjapäevad läbi sajandite mitmeti tähenduslikud olnud. Sel aastal on paastumaarjapäev 25. märtsil, märtsikuu viimane pühapäev. Paljudele suur mälestus- ja kurbusehetk: suurküüditamisest möödub 58 aastat, kirjutab teoloog Enri Pahapill ajalehes Pärnu Postimees.

 Kahjuks ei ole seda enam märgitud lipupäevade, pühade ja tähtpäevade hulgas. Küllap mõistlikkuse pärast on see koondatud 14. juunil peetava leinapäeva juurde (lipud heisatakse leinalipuna, keskpäeval kell 12 helisevad Eesti kirikute kellad).

 

Paastumaarjapäeva tähtsus vanakiriklikult on suur – Neitsi Maarja rõõmukuulutamispüha. Maarja sai ingliilmutuse ja jäi lapseootele: 25. märtsist kuni 25. detsembrini läheb 9 kuud. Rahvakalendris esinevad aasta jooksul järgmised tähised: 2. veebruar – küünlamaarjapäev, 25. märts – paastumaarjapäev, 31. mai – Maarja külaskäigupäev (läks sugulase Eliisabeti juurde, kes tõi ilmale Ristija Johannese), 2. juuli – heinamaarjapäev, 15. august – rukkimaarjapäev (Maarja uinumis- ehk surmapüha), 8. september – ussimaarjapäev (Maarja sünnipüha).

Eesti rahvale tähistab 25. märts kodudest lahkumise ehk viimispäeva. Sellega lõpeb üks suur kümneaastane periood rahva ajaloos 1939. aasta baaside lepingust 1949. aasta märtsiküüditamiseni.

Juba 1939. aasta oli Eesti rannarahvale ja piirkondadele, kuhu Nõukogude Liidu sõjaväebaasid rajati, vastavalt pealesunnitud lepetele kahe riigi vahel traagiline: iidsed kodud tuli jätta ja lõigati läbi üks osa rahvamälust ning kultuuripärandist.

Valusad sündmused kajastusid nn baltisakslaste saatuses. Vähesed baltisakslastest olid saksa tõugu, nad pärinevad hoopis arvatavalt hansalinnadest, ka Pärnust, Kuressaarest, Haapsalust, Viljandist, Tartust ja Tallinnast 13.-15. sajandil Riiga asunud liivlastest, samuti eestlastest, ülikute seast või rannarahvastest nagu pommerlased, friislased, vendid, taanlased, svealased, jötalased jne.

Paljud tõusid hiljem aadliseisusesse ning saksa keele kujunemisel 15.-16. sajandil omandasid selle, sest hansakaubanduses ja Euroopa kõrgkoolides oli see enim kasutatav. Nad saksastusid, kuid jätsid meie haridus- ja kultuuriellu märgatava jälje. Nagu seda tegid nn rannarootslased, kes läksid üle mere Rootsi 1944. aasta sügise hakul (olen ise pooleldi Hiiumaa suguvõsa Tobiaste kaudu seda tõugu ning need sündmused puudutavad mind isiklikult) ja sõda võttis meilt ära selle rahvakillu.  

Siiski on võimalus paastumaarjapäeval kodanikualgatuse korras või suguvõsa tabanud traagika mälestuseks heisata leinalipp, palvetada Maarjamaa pärast ja lugeda Maarja palveid. Paastumaarjapäeva palvusi peetakse Saardes 24. märtsil kell 18 ja Pärnu Eliisabeti kirikus 26. märtsil kell 18.

 


Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)