Esileht » Online » Online artiklid »

22.03 Seitse sajandit vastu pidanud kirik laguneb

22.03.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Ridala kirik

Üks Eesti vanimaid, 13. sajandil ehitatud Ridala kirik laguneb rahapuudusel aasta-aastalt üha rohkem, mistõttu hallitavad seinad ja hävida ähvardab ka unikaalne interjöör.

«Muinsuskaitse lubas juba 2005. aastal kiriku katuse ära parandada. Nii igal aastal, kuid siiani pole mitte midagi tehtud,» ütles kolm aastat tagasi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Ridala Püha Maarja-Magdaleena kiriku koguduse õpetajaks tulnud Kari Tynkkynen

1270. aastal valminud kiriku katus paistab seestpoolt vaadates sõelapõhjana. Sula ajal ja vihmastel ilmadel koguneb vesi katusealusesse ja niriseb sealt edasi siseruumidesse. Niiskuse tõttu läks sel talvel rikki 1881. aastast pärit orel, seinad hallitavad ning põrand mädaneb. Ohus on ka kiriku unikaalne barokkstiilis puitinterjöör. Tynkkyneni sõnul remonditi kiriku katust viimati 1980. aastate keskel, kuid siis olevat kasutatud kehva materjali, mis enam ei pea.

Katuse parandamata jätmine võib tuua kaasa suuremaid kahjustusi. Kui katusealused puitkonstruktsioonid mädanema hakkavad, läheb kogu remont palju kulukamaks,» rääkis Tynkkynen.

Muinsuskaitseameti Lääne- ja Hiiumaa vaneminspektor Kalli Pets on Ridalas mitu korda käinud ning kiriku kurva olukorraga kursis. Tema sõnul on Ridala kirik olnud üks muinsuskaitseameti prioriteetidest juba aastaid ning on ka 2009. aastal järjekorras esimeste seas. Pets lisas, et remonti vajavaid kirikuid on palju, kuid raha napib, mistõttu pole kõiki võimalik korda teha. Toetatud on pigem väikesemamahulisi parandustöid.

Muinsuskaitsja ei pidanud ajutise lahendusena mõeldavaks ka aukude lappimist. Kuna katusekivi on õrn ja laguneb kihiti, kartis Pets, et auke parandama hakates tehtaks rohkem kahju kui kasu. «Spetsialistid on öelnud, et sellel ei ole mõtet. Vaja on välja vahetada kogu katus,» lausus ta.

Kari Tynkkyneni paneb nördima ka see, et Eestis ainulaadse ja nii pika ajalooga kiriku ülalpidamine on jäetud ainult väikese viiesajapealise koguduse kanda. Möödunud reedel kohtus kirikuõpetaja Lääne maavanema Neeme Suurega, kes soovitas abi saamiseks pöörduda Euroopa Liidu fondide poole. Sealt raha saamine eeldab aga 15-protsendilist omafinantseerimist. «Kui parandustööd lähevad maksma 5,5 miljonit krooni, siis peame omast taskust tasuma 825 000 krooni. Seda raha kogudusel pole,» lisas kirikuõpetaja.

Maavalitsus on omalt poolt nii palju aidanud, et saatis muinsuskaitseametile toetuskirja riiklikust pühakodade programmist raha saamiseks. Samas on programm muinsuskaitseameti hinnangul alarahastatud: aastas oleks vaja umbes 63 miljonit krooni, kuid aastatel 2004–2008 sai programm ameti andmetel kokku vaid 91,61 miljonit krooni.

Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirik

– Kirik ehitati 1265–1270.

– Hoone on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänini vanade meistrimärkidega tähistatud katusekivid.

– Kivist altarilaud on pärit keskajast. Altariseina nikerdas 1668 Tallinna meister Berent Lorentz.

– Orel ehitati 1881 meister Gustav Normanni töökojas.

– Kellatorn ulatub vaid katuseharjani. Legendi järgi selleks, et see merelt lähenevale vaenlasele kätte ei paistaks.

Postimees, 22. märtsil 2008

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:17)