Nõnda nagu kantsler Andrus Mõttus ärgitab artiklis kogudusi katsetama uusi töövõtteid, nii pakkus ta ka välja foto tegemiseks hetke enne BMX krossirajatrenni, lisades, et vaimulikurõivais on fotosid juba nähtud küll. Kätlin Liimets. Võru praostkonna virtuaalsel sinodil pidas EELK kantsler Andrus Mõttus inspireeriva ettekande „EELK aastal 2059“, mis ühtpidi oli viimase 17 aasta statistiline analüüs, teisalt tulevikku vaatav vaimulik sõnum. Ilmselt võib tarkusetera, mis ...

Vanemkaplan kapten Ago Lilleorg on olnud kaitseväe kaplaniteenistuses alates selle algusest.Kaitseväe pildipank. Kaitseväe kaplaniteenistuse jaoks on väga oluline isik Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Ago Lilleorg (50), kes oli 1995. aastal ajateenija õhutõrjepataljonis ja kelle peakaplan Michael Viise kutsus esimeseks kaplaniks kaitseväkke.  Nüüd on ta eelmise aasta augustist taas tagasi kaplaniteenistuses: hetkel vanemkap­lani positsioonis. Piiskop Ago ...

21. veebruaril õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar Eesti Reservohvitseride Kogu, Tartu linna ja kaitseväe akadeemia kadetikogu poolt annetatud uue lipu kaitseväe akadeemiale. • Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 22. veebruaril 1919 ning taastati kaitseväe juhataja käskkirjaga 5. juulil 1995. • Kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse. • Eesti ...

Arhiivifoto: Eesti kaitseväes kaplaniteenistusele aluse pannud Michael Viise (paremal) ja Tõnis Nõmmik. Tiiu Pikkur. Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse üks asutajaid erukolonel Tõnis Nõmmik, peakaplan aastatel 1998–2006, tuli Kanadast esimest korda üle pikkade aastakümnete Eestisse 1990. aasta suvel, teadmata veel siis, et õige pea seovad kodumaaga teda tihedad sidemed ja lõplik tagasipöördumine. Kui 1992. aastal hakati Eesti kaitseväge taas üles ...

Signe ja Indrek Salumets olid valmis teenima koguduses, kuhu neid saadetakse. Praost Mart Jaanson saatis nad Harglasse, mille diakoniteks nad äsja ordineeriti. Ees Signe ja Indrek Salumets. Taga (vasakult) praost Mart Jaanson, piiskop Joel Luhamets ja Hargla koguduse hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu. Kätlin Liimets. 23. mail toimus Valga praost­konnas Hargla kirikus Signe (41) ja Indrek (37) Salumetsa diakoniks ordineerimine.  Ordineeris piiskop Joel Luhamets, ...

Ruhnu koguduses leeritati viis leerilast. Erakogu. 3. mail toimus Ruhnu püha Magdaleena koguduse leeripüha. Erakordseks teeb sündmuse see, et konfirmatsioon leidis aset eriolukorra ajal ja viimati leeritati korraga viis inimest 22 aastat tagasi. 2016. aastast kogudust teeniva diakoni Jaanus Torrimi hääl kõlab telefonis erakordselt rõõmsalt, kui ta leerikursusest kõneleb: „Kohtusime pühapäeviti kirikus. Õpetasin saare püsielanike (neid on veidi üle 50) hulka kuuluvaid ...

Perekond Jürjo Tartu Pauluse kirikus „Ketsemani aia“ esitluskontserdi ajal. Rita Puidet. Hea võimalus pühakirjaga tutvust teha on Tuuliki ja Villu Jürjo plaadikogumiku „Mõtisklused“ abil.  2016. aastal loodud „Muusikalised mõtisklused“ algavad Moosese esimese raamatuga ning lõpevad sellega, et Jumal õnnistas seitsmendat päeva. Kolm aastat hiljem valminud „Ketsemani aia mõtisklused“ põhinevad Uue Testamendi Jeesuse mõtisklustel Ketsemani aias.  Need kaks kava ...

Tellingud Põlva Maarja kirikus. Põlva Maarja koguduse Facebooki-leht. Aprilli lõpus algas Põlva Maarja kirikus avariiremont. Portaali Eesti Uudised järgi on kavas peatada kiriku võidukaare vajumine ja korrastada katusekonstruktsioone. Tööde tegemiseks kulub 100 000 eurot, millest lõviosa kaetakse omandireformi reservfondist. Lisaks panustasid remonti nn katuserahaga riigikogu saadikud Priit Sibul (Isamaa) ja Tarmo Tamm (keskerakond).Töid teeb Võru ettevõte Edepol ...

Laulatuse laululeht. Kiriku laululehed asuvad eikellegimaal. Seltskonna ühisnimetus on pisitrükised.  Suurde arhiivi nad satuvad inimesest järelejäänud paberitega, isiklikus arhiivis olid nad vanasti Piibli või neljaksmurtuna lauluraamatu vahel, uuemal ajal ka juhuslike raamatute vahele „eest ära“ torgatud. Alul tarbetekst, pisut hiljem mälestustekst. Raamatuinimese jaoks on laululehed midagi silmanurgast hetkeks kaeda.  Rapla kandi laululehed Koduseinte ...

Nelipühade – ristikiriku sünnipäeva – üldtuntud nimeks on suve saabumise ootusest suvisted, aga pühade tähistamise sisu järgi on tuntud ka rahvapärased nimetused kasepühad, kiigepühad, karjasepühad, karjalastepühad.  Lapsepõlvekodust on mul hästi meeles, et nii nagu jõuludeks toodi kuusk tuppa, ehiti kevadel kodu suvistepüha kaskedega. See oli ikka nii, et laupäeva hommikupoolikul võttis isa lapsed metsa kaasa ja koju naastes oli igaühel oma kasepuu maad mööda järel ...

Maria Auxiliadora monument Concepciónis. 2. Käisin siiski mõlemas provintsis ning Concepción oli kindlasti üks selle reisi meeldejäävamaid paiku.  Kui juba kõik hirmud ja ohud korraga ära rääkida, siis lisan, et ette oli teada jaanuaris-veebruaris valitsev tavaline päevane õhutemperatuur 37 kraadi (Eesti soojarekord on 34 kraadi). Kurjemalt poolelt lisandus veel uudis, et just minu reisi ajal põgenes Pedro Juan Caballero linna vanglast 75 ülimalt ohtlikuks ...

Raamatu kaane on kujundanud Katrin Kaev. Johannes Esto kirjastuselt on ilmumas Kadrina ja Ilumäe koguduse õpetaja ja Viru praostkonna abipraosti Meelis-Lauri Eriksoni vaimulike mõtiskluste raamat „Peopesa“. Ülestõusmispühadeks planeeritud õpetaja Eriksoni raamatu ilmumine on eriolukorra tõttu edasi lükkunud. „Loodetavasti ilmub raamat mais, kõige hiljem juunis, mil tähistan oma juubelit. Oligi plaan, et teen selle raamatuga endale kingituse,“ vestis telefoniusutluses ...

Foto: Kätlin Liimets Tulge, usklikud, austagem Püha Vaimu mahatulemist, kes Isa sülest apostlite peale välja voolas ja maad jumalatundmisega nii kui veevoogudega kattis ning jumalalasteks saamise, elutooja armu  ja taevalise au osaliseks teeb Puhas, Tema juurde tõttajaid aga pühitseb ja austab, kes hüüavad: „Tule, Lohutaja Püha Vaim, ja ela meie sees!“ (Akafist Pühale eluloojale Vaimule. Kondak 1)

Jr 31:31–34  Küllap oleme kõik kuulnud vähemalt kellegi kohta öeldavat, et see inimene küll ei muutu. Või koguni sellist kibedat väidet, et inimesed ei muutuvat üldse. Seda huvitavam on seekordse nelipüha jutluse kirjakoht. Siin kõneleb Jumal ise väga sügavast muutusest. Kõigepealt kõneleb ta uuest lepingust. Jumal ei sõlminud lepinguid osapoolte võrdväärsuse alusel. Ta kinkis oma valitule lepingu. Valitu sai seda kas vastu võtta või tagasi lükata. Jumala kingitud ...

Püha Vaim, Sinu armastus, vägi ja tarkus katab meie nõtruse – aita, et me ei väsiks Sind tänamast!